Armastuse maagia

Sissejuhatus

Armastus - see ilus sõna

kõige kohta käib.

On lilleõis - see kullasära

maailma kauneim näib.

Kord uskuda me võisime,

et armastus on siin,

ta peidus igas lõngalõimes,

on kui pehme liiv.

Armastus on julgus saada,

võtta elult kõik.

Unistada ponilaadast,

mis on kui meeldiv tõik.

Kuid hoiatama pean ma siiski,

sest elust kõike sa ei tea.

Armastades võtad riski,

sest lõpuks kaotada võid pea.

Armastus on kindlasti üks kõige levinumaid igapäevaseid sõnu, pole oluline, kas seda kasutatakse sõbra, pereliikme või armastatu kohta. Siiski ajab just selle tavapärane kasutusviis inimkonna igapäevase suhtlusviisi kimbatusse. Nimelt, kas sõbraarmastus on sama, mis pereliikmearmastus? Aga partnerlusarmastus?

Kus on küsimusi, teemasid ja termineid, seal on ka lõpmatu arv eriarvamusi, mis on küll igati õige, kuid seniajani pole see idee arvamuste mitmekesisusest inimkonnale kasu toonud. Aegade algusest peale pole inimesed oma eluga rahul olnud ja isegi kõige algelisemad inimeste eellased võitlesid omavahel selleks, et nende õigus jääks peale.

See on inimloomus, ütlevad paljud.

Aga kas ikka on? Kui paljud inimkonna käitumismustritest ja iseloomust on tegelikult inimloomuses ja kui paljud sõltuvad keskkonnast? Kui paljud kinnitaksid, et nad on täpselt nii isekad, sõjakad ja agressiivsed, kuivõrd nad inimkonda selles süüdistavad? Vastus on, et ilmselt mitte paljud.

Inimkonnal on aeg loobuda oma vanadest tõekspidamistest ja saada tõeliselt selleks, Kes Ta Soovib Olla. Kuid kuidas seda teha?

Kõigepealt peab aru saama, et selleks, et muuta planeet kohaks, kus kõik tunneksid end hoituna ja armastatuna, peaks esmalt leidma ühise eesmärgi, mida uskuda ning mille poole püüelda.

Armastus - see on see, millest kõik algab.