Ühel varahommikul, kui päike säras taevas ja oli aeg kooli minna märkasin Bat Man-i kostüümis poissi, kes aitas äsja kukkunud tüdrukut. Olin hiljaks jäämas seega ei saanud kindlaks teha, kas tüdrukuga on kõik korras, seega kiirustasin kooli. Kooli ees tuli meelde, et täna oli kostüümi pidu kõik kes osa tahtsid võtta pidid kandma kostüüme. Olin sõpradele lubanud, et tulen, kuid ei saanud enam tagasi pöörduda, et kostüüm selga panna kuna olin hiljaks jäämas. Koolis sõbrad nägid, et mul ei ole kostüümi seljas ja kutsusid mind valetajaks ja reeturiks. Üritasin neile olukorda seletada aga nad ei võtnud mind kuulda. Seda nägi pealt see sama poiss keda nägin hommikul. Ta küsis, et mis juhtus. Sõbrad hakkasid minu kohta rääkima halbu asju seega ma jooksin ära sealt, kuna mul oli häbi. Ta järgnes mulle ning küsis mis tegelikult juhtus ja kas minuga on kõik korras. Rääkisin talle kogu loo ära ja ta oli nõus mulle andma enda kostüümi kuna ta ei saanud peole minna kuna pidi matemaatikat vastama minema. Ma tõesti tahtsin sinna peole minna seega nõustusin. Tänasin seda poissi, et ta mind aitas. Rääkisin ka õpetajale hiljem sellest poisist, kuna ta oli nii paljusi juba aidanud ja nende päeva rõõmsamaks teinud. Jõutsime koos arutelule ,et võiks teha talle auhinna "Kõige Parim Kiva Kangelane" tema heategude eest.
