I have everything but I don't have you

1.peatükk

"Hah, ei ma pole nõus, et sa mu elu tuled rikkuma" ütlesin emale ülbelt. Ta tahtis mu saata jälle psüholoogi juurde, et ma lõpetaks maailma kuulsaima poistebändi fännamise. Miks ma peaks? Mis muudaks mu elu, kui neid poleks? Ma sureksin enne, kui ma neist lahti pean ütlema. Mu lemmik on seal Niall. Okei tegelikult on kõik mu lemmikud. Isa tahtis mulle kaks aastat sama teha, mida ema juba üritanud viis aastat, aga ta pole selleks võimeline.

Isa on natukene mind isegi mõistma hakanud, et ma ainult 1D'st mõtlen, kuigi olen fänn ning ei saaks ma neid kunagi endale. Olen ka tegelikult üks parimaid youtubereid. Seda te raudselt ei teadnud, sest jahun vaid One Direction'ist.

Ema kutsus mind. "Lucia, tule alla. Sulle on külalised." Tegin suured silmad pähe. Mis mõttes mulle on külalised? Mitte keegi pole minuga suhelnud viis aastat, ainult 1D fandom on mu pere ja sõbrad. "Kes? Mul ei ole sõpru" lipistasin end koridoris, et jõuda trepini. "Sa hakkad katjuma, kui seda näed" ütles ka nüüd isa. Panin käe suu ette. See pole võimalik. Okei see poleks võimalik. Marrsisin ülbusega alla. "Saa tuttavaks, need on minu uued kliendid. Võinoh, mina olen nende mänetzer" ütles isa. Ma tahtsin kiljuda. "Päriselt" karjusin ning vaatasin 1D poisse. Uskumatu, mu isa on seal tööl. Hakkasin õnnest nutma. Niall tuli ja kallistas mind. Omg just Niall, omg Niall Horan kallistas mind ma tahtsin nutta. Ei naerda. Ma ei tea mida. Mul süda hüppab välja. "Ja kuna sa koolis enam ei käi ning sul pole midagi teha-" "Isa, 1D fännamine on nagu töö" keerasin Niall'i kallistusest lahti ja ütlesin vahele segades. "Olgu, igatahes koos minuga oled sa oodatud 1D'ga On The Road tuurile" naeratas isa. Omg see pole võimalik. Alles ma... Alles ma istusin arvuti taga ööd ja päevad, et ma saaksin kas või ükskord One Directon'it näha ja nüüd ma saan olla nendega koos igavik, no peaaegu. Aga see on ju võit? Täielik võit.

"Hakka pakkima, ega tuur ning fännid ei oota" ütles isa. "Poisid võivad ka tulla?" Küsisin ikka veel hämmingus olles. "Loomulikult, sa oled nüüd nende käsutuses" pilgutas isa silma. "Ta on minuuu" karjus Louis. "Louis, mulle meeldivad porgandid väga, aga sa oled mulle nagu vend" ütlesin naerdes. "Ähh, mis siis" naeris Louis. Louis on üks tore naljamees, aga vaid sõbrana. Temaga voodisse ma siiski ei roniks. Eriti veel, kui ta isaks saab. Jahh, ta saab isaks. Kellele siis seda vaja oleks, et minugagi see juhtub. Aga eii, ärge nii ka minust ega Loui'st mõelge. Mina olen süütu, Louis'i kohta ma ei saa öelda nii.. 

"Poisid, minu järel" suunasin käe trepi suunas ja hakkasin liikuma. "Tal on kena kann" ütles Harry, ma tundsin tema hääle ära. Seiskusin ja vaatasin teda. Ta nägi välja nagu tomat, värske, just küpsenud. "Aiiaii Harry" raputas Niall Harry taga pead ja naeris. Liikusime edasi. "See siin on minu ukse ja siit uksest saame me minu tuppa" kõik hakkasid naerma. Mis siin siis nii nalakat oli? "Hahahahha, ma armastan selliste loogikatega tüdrukuid" naeris Liam. "Sophia on sul" pilgutasin talle silma. Ta kissitas mulle silmi. "Mina sind ka, Liam, mina ka" ütlesin avades oma toa ukse.

Poisid otseses mõttes kukkusid persili ja vahtisid suu ammuli mu kaetud seina, kus vaatasid vastu nende pildid. "Ärge mu garderoobi siis vaadake, kui teil juba selline reaktsioon on" ütlesin. Nad siiski liikusid minuga mu garderoobi. "No f****ing way" ütles Harry. "Ou my god, see pole reaalne" vaatas Niall punnis silmadega ja katsus mu riideid, et kas see on tõsi. "Impossible" lendasid ka Loui suust sõnad. "Waoooow, mida imet" imestas Liam. Kõik poisid lihtsalt vahtisid mu riideid, jalanõusi, küünelakke, ükskõik, mis veel saaks olla 1D'ga seotud. "Sul on isegi meie kõige uuem lõhn" vaatas Niall suurte silmadega mu kapile, kus asetses nende neljas lõhn Between us, kaasaarvatud ka Our Moment, That Moment ja You&I. "Pole lihtsalt võimalik, et see tõsi saab olla" vaatas Harry ringi. "Ma olen nii rõõmus, et maailmas on üks fänn, kellel on selline kodu, kus oleme vaid meie" naertas Niall. Ma jumaldan seda naeratust. Olen seda aastat 2010 jumaldanud. Olgu, kes ta on. "Aitähh" ütlesin arglikult. 

Pakkisin oma viimase pluusigi kohvrisse. Mul oli viis kohvrit ja kõik asjad mahtusid viite kohvrisse. "Mu elu mahtus viite kohvrisse, wow" naersin. Ka posisid hakkasid naerma. "Kullake, poisid, olete valmis minema, sain teada, et buss saabub viie minuti pärast" tuli mu särav isa mu ukse peale. "Okei" vastasime kui ühest suust.

*Buss on väljas, hüvastijätt*

"Ema, sa ütlesid, et ma olen hull, aga vaata. Hull elu alles algab. I'll be back as soon as I can. Armastan sind, ükskõik kui palju sa mulle haiget oled teinud" ütlesin Emale ja kallistasin teda. Ema kallistas mind tugevalt vastu. Mina, Marie-Liise ja Kevin-Mark jääme teid igatsema." Ütles ema nuttes. "Ema, ära nuta, ega ma kuhugile elama ei lähe" naertasin, et tal oleks parem. "Võib-olla" kõndis Niall minust mööda. Tegin suured silmad pähe, mismõttes? 

Marie-Liise ja Kevin-Mark on mu õde ja vend. Marie on 7 ja Kevin 1. "Jään Kevin'it täiegaaa igatsema, Kevin, õeke armastab sind forever. Tea seda. Ma tulen su juurde ja siis kallistan sind hästi tugevalt ja ma helistan ka sulle skype's sa väike nunnu punnu" kallistasin oma väike venda kõvasti. Ma tõesti armastan oma väikevenda rohkem kui õde. Õde on tüütus ise, aga vennaga on mul best ajad. Jään teda igatsema siit majast kõige rohkem. "Tsauki, õeke" kallistasin õde. "Ma tahan ka Niall'iga ühes voodis magada ja teda kallistada nagu sina seda saad" nuttis mu väikeõde. Niall vaatas kahtlaselt mu õde. Kõik poisid kallistasid mu õde ja Niall kallistas teda viimasena, selle lause pärast. "Kasva, preili, küll sa saad ilusama kui minu" naertas Niall talle ja suundus minu poole. "Mida su õde selle all mõtles?" Küsis ta kahtlaselt. "No vaata, ta on suur sinu fänn angu minagi.." punastasin. "Aww" ütles ta naeratades ja kallistas mind. 

"Hei tuvikesed noorukesed, egas teie ei jäta hüvasti, bussis saate veel kaua kallistada, aga nüüd tulge" hüüdis isa. Jooksime Niall'iga võidu bussi. Loomulikult tema võitis ja mina koperdasin trepil nii, et põlv katki. Väikevend Kevin hakkas nutma minu lahkumise pärast, kui armas. Nii kahju temast. Niall võttis mu sülle ja viis oma voodi, kui ma ei eksi. "Ole siin, ma toon vahendid, millega see korda teha" naertas ta mulle ja läks otsima esmaabi tarvikuid. Noogutasin talle. Peagi ta saabus. Puhastas mu haava ning pani sidemega mu põlve kinni, sest see haav oli ikka suuuur... 

"Ohh sa vaeseke" ütles Louis kurba nägu tehes. "Kõik ok, pole midagi" rahustasin teda. "Kus minu voodi on?" Küsisin. "Meil oli üks voodi järel ja see sai ka sinu isale. Nii, et sa pead valima meie nelja vahel, kelle kõrval magada" vastas Niall silmad särama lüües. Mis talle sisse läks. "Okei, nii" kõik poisid särasid õnnest. "Üks õnnelik võidab" liigutasin kulme üles-alla. "Nii, Liam, ma ei taha, et sul tekiks probleeme Soph'iga, nii, et sina oled väljas, sorry. Louis, sa saad isaks, su naine killib mu nii, et mitte mingil juhul. Harry, sina, sa pole kolm aastat seksinud. Ma ei riski. Niall, sina oled alles...." Ütlesin kahtlaselt. "Soph'il pole see vastu midagi" naeratas Liam. Raputasin pead. "Ma pole temaga koosgi, se juhtus lihtsalt" ütles Louis käsi üles tõstes. "Kardad, et vägistan su sellepärast?" Naeris Harry. "Mina olen alles..." ütles Niall. "Ma olen valinud" ütlesi. "Sina, Niall" ning jooksin ära, valus oli, aga see pole midagi. Keegi jooksis mulle järgi. Niall. "Aitaähh sulle" naertas ta. "Jelly babies" ütlesin vaikselt. Niall hakkas naerma. "Ma kasutan-" "Sa kasutad seda sõna siis kui on awkward olukord, nagu minulgi just oli. Tean tean" naersin. "just" naertas ta. "Ma lähe sööma, liitud ka?" Ta ei ütleks ära, Niall armastab toitu. "Loomulikult ma tulen" jooksis ta bussis asuvasse kööki. 

*Bussiköögis*

..........................

Hey :) Esimene peatükk. Kuidas tundub? :) Pildil on 1D tuuribussi sis :) Et te teaks :) Loodan, et meeldib sest see on siiski esime osa :) Liz x