Vampiiristumine.

#1

**Tagasivaade

"Olge nüüd...Te ei saa nii argpüksid olla...Või?"

"Argpüksid, või ettevaatlikud!"
"Jah, Daisy, me ei saa ju minna kummitavasse majja ometi...Seal võib mõni joodik elada, või mingi hull, ja vanad majad võivad meie peale kokku kukkuda."
"Olge nüüd! Ma olen teist ju noorem, aga ma olen seal mingi sada korda käinud...Kuulujutud on selle nii võimsaks teinud."
"Ei!"
"Kardad või??"
"Ei! Tuled ka, Daisy?"
"Olgu."

Seda hetke kahetsesin kõige rohkem oma elus.

Sest see muutis mu elu.

**Tagasivaade *majas*

Maria:"Teate, ma kuulsin et siin mõrvati keegi!"
Daisy:"Räägi aga..."
Maria:"Diana, sa kardad või??"
"Veidi kõhe on küll..."
Maria:"Mängime siis kulli!"
Ja ta hakkas jooksma ringi naerdes, Daisy teda taga ajamas.

Ma ei julgenud eriti liikuda
Kuulsin ülevalt samme, mis hakkasid järjest kiiremaks minema.

"Tüdrukud? Kas kuulete??"
Daisy:"Maria! Kuula.."

Lõpuks olid sammud nii lähedale kuulda, et ma karjusin:
"LÄHME VÄLJA!"
Ja jooksime treppidest alla, kuid väljapääsu uks oli lukku pandud.

Daisy:"See on sinu süü, Maria!"

"Tüdrukud, ma leidsin katkise akna!"

Me läksime selle kaudu välja, kui telliskive ülevalt lendama hakkas, ja me jooksime kaugemale...

Daisy:"MARIA!!! Kas see juhtub seal tavaliselt?"
Maria:"Ei! Enne oli see tavaline maja!"
Ja Daisy embas Mariat ja nad mõlemad nutsid.

Päike paisis mu kätele...

Need sädelesid.

Ma ei öelnud oma sõpradele midagi.

Kuid kui olin varjus, oli sädelus kadunud.

Mu käed olid külmad kui surnul.
Mul oli juhtumisi peegel kaasas. Ja kui sinna vaatasin...

Olin šokis.