Vampiiristumine.

#2

Püsisin ülejäänud päeva varjus. Selle majaskäigu jätsime vaid meie kolme vahele.

Kuidas mingi maja mind muuta sai?

Kas seal elas kurjusevaim?

Mis minuga toimus?

*Olevik*

Ma oleksin tahtnud nutta, kuid ebasurnud ei nuta.

Teisisõnu vereimejad.

Ei, ma ei mõtle sääski, vaid vampiire.

Räägitakse, et vampiirid põlevad päikesevalguses. Nii see ei ole. Neil paljastub tapja nahk, ja vampiir tunneb vaid õrna kipitust, sest nad on liiga võimsad, et põleda.

Kust ma seda tean?

Sest olen üks neist.

Kui ma ütlen "Vampiir" siis ma ei mõtle vereimejat.

Muidugi, ma võin ihata inimvere maitset, aga ma ei proovi kunagi seda, sest mul võib tulla sõltuvust.

Lõppudelõpuks on ju vampiiridelgi süda. Isegi, kui jääkülm.

Juhtum, millal ma selliseks sain, toimus kui olin 13. Seda olen praegugi. Kuigi on kaks aastat möödas. Olen elu lõpuni 13. Kuigi see ei lõppe.

Aitab sellest minevikus urgitsemisest! Aeg on olevikku naasta, ja muust rääkida!

Mu nimi on Diana Selena Pilated.
9.klass, Fortunesi gümnaasium.
Sõbrad: Daisy

Daisy on mu ainuke sõber, sest Maria kolis ära, leidis uued sõbrad ja kui ta meile külla tuli...
Maria:"Tsau memmekesed!"
Daisy:"Kas see oli mingi väga haige sarkasm või?
Maria:"Mis mõttes? Ma olengi selline?"
Daisy:"Kui sa meiega üldse koos olla tahad, siis sa peaksid meid austusega kohtlema, me oleme sust vanemad."
"Daisy...."
Daisy:"Sina kah Diana? Muidugi tema võib meid halvasti kohelda ja meie peame viisakad olema?"
Maria:"Aha ehk siis kuna sa oled siit kõige vanem pead sa ka teistest parem olema või? Ja kes SINUL on käskinud oma käitumist muuta?"
Daisy:"Mitte keegi, sest ma käitun täiuslikult ja elegantselt."
Maria:"Ehk sa oled siis Prl.Perfektne? 'Oi vabandust kui ma teie majesteet pasteeti valesti kohtlesin, kas soovite jalamasaaži??'"

Daisy:"Sa pole naljakas."
Ma hakkasin kogemata naerma...
Daisy:"Ahah sa oled siis tema poolel jah? Ma saan aru kui mind ei taheta!"

Ja ta tõstis lõua üles ja läks kuningannalikult ära.

Maria:"Huvitav mis talle sisse läks?"
"Ma ei taha arvustada või midagi, aga teda ei tohiks "Memmeks" kutsuda..Sa tead ju kuidas ta reageerib. Ta arvab endast liiga palju, ja kui ta ego veidi vigastada, laseb ta põrgu valla."
Maria:"See on tema probleem, et ta endast nii palju arvab..."
"Aga sellega tuleks arvestada."
Maria:"Tead, sa oled selline tagasihoidlik ja arusaaja, aga tema on pesuehtne eputispaabulind kes ei saa veidikenegi oma ego langetada. Teil tuleks sõpradena palju probleeme. Seega hoia alt!

"Ma olen harjunud oma ego langetamisega. Me olemegi seepärast sõbrad temaga. Aga sina, seiklushimuline ja rõõmus, ei saaks kunagi minuga niivõrd lähedaseks.."
Maria:"Miks?"
"Mulle meeldib rahulikult toas olla, sa armastad õues käia.."
Maria:"Sulle ka? Aga pärast seda, kui me seal majas käisime, tuled sa õue kas nagu kattetud lumememm või jääd koju."
"Mul on omad põhjused."
Maria:"Miks sa neist mulle ei räägi? Kas ma pole hea sõber? Mis?"