Vampiiristumine.

#3

"Sa oled hea sõber, aga ma ei ütleks seda kellegile."
Maria:"Ahah? Daisyle ju räägiksid? Tore! Uuu Daisy on kõike parem! Uuu ma armastan ainult Daisyt, me käime kohtingutel.."

Ma hakkasin äraminema, kuid ta kõndis mul sabas.

Maria:"Eeeiii, ma ei taha teisi!
Anna mulle Daisy! "

Ma jäin seisma.

"Maria, see oli praegu ebaviisakas"
Maria:""Muidugi, mina ju OLEN niii ebaviisakas, aga Daisy on ju niiii täiuslik, uuuu!""

"Ma ei taha sind näha enam!"

Ja ma läksin ära, kui Maria mulle järele karjus:
"Tore! Mul ei ole sind ka vaja! Lõbutse oma Daisyga! Ja minu poolest käige mõlemad perse!"

Seepärast mul ei olegi sõpru.

Kuigi me leppisime mõne aja pärast Daisyga ära.

Mu vaenlastest...Ma vist võin nii palju öelda, et neid on mul rohkem kui sõpru.

Caitlyn-sellepärast et ma olen Mariaga tülis
Lyssa-sellepärast et ma Caitlyniga läbi ei saa

Ja selline võrk võiks igavesti kesta.

Selliste mõtetega ongi mu elu olnud.

Nüüdsest siis ebasurm ma arvan...

Praegu on varajane talv:aeg kui päike ei paista, ja pimedust on rohkem.

Praegu on öö, mis oli selge.

Mu vanemad juba magavad.

Mul ei ole õdesid ega vendi samuti.

Seega polnud põhjust, miks ma välja poleks praegu tohtinud minna.

Ma panin ainult saapad jalga, ja läksin pitžaamaväel lihtsalt õue.

Ja jalutasin vaikselt kauni jõe äärde.

Lambid selle ümber olid juba ammugi põlenud, seega ma ei pidanud valgust ootama.

Istusin palgile. Sain lõpuks ometi olla üksi kohas, kuhu ma olen vist alati kuulunud.

Leidsin üles põhjanaela, ja uurisin tähti.

Teiselpool jõge asus linn. Kuid ka seal oli valgus kadunud.

Mitte kedagi polnud siin...

Lõppudelõpuks ei olnud mul võimalust suvel ujuda..

Ma viskasin lihtsalt riided seljast pesuväele, ja läksin vette.

Ma ei tunne sooja ega külma, ja õhuke jääkiht mind juba ei häirinud.

Seal oli väga mõnus olla...

Rahulikult...

Kuid siis ujusin kaldale, ja kuivasin tuule käes ära.

Panin pitžaama selga tagasi, aga ma ei läinud ära. Nautisin veel hetke siin.

Kuid siis nägin päikesetõusu...

Olin siin vist juba tunde olnud.

Vaatasin oma veekindlat käekella:

6:35

Kuna ma peaks ärkama kell 7:00, siis ma peaks hakkama minema.

Lund hakkas sadama...

Olin jõudnud juba kõnniteele.
Autod juba sõitsid...

Jooksin ruttu üle tee.

Kõnniteele keeras mu ette auto.

Mingi mees tõmbas mind autosse!!!

****
Okei...

Seega, ma oleks vist pidanud algusesse kirjutama, aga tegu on täieliku fantaasiaga, kõik kohad, tegelased jms on kirjanikkude oma fantaasia, kui miski klapib päriselus, on see kokkusattumus.

Adminid: Hailey ja Elise

Kui on soovi saada adminiks, kirjutage sõnumitesse!

--Hailey