Me pole koos

1

„Ma suren kohe ära," oigas Hailey ja võttis mu oma käevangu. „Kuradi lumi, raisk..."

„Kas kardad, et rikub saapad ära?" muigasin irooniliselt, tundes isegi ebamugavust ja kerget valu silmis, sest talve saabudes oli päike üha madalamal ning peegeldas nüüd õhukeselt lumekihilt meile eredat valgust otse silma.

„Valus on!" Ta mattis oma pea mu õlga ning koperdas paari sammu pärast iseenese jalge otsa.

„Võta end kokku," puhkesin ta roppuste peale naerma ja rapsasin oma käe vabaks. Hay oli terve päeva mata kontrolltöö ja esimese lume üle virisenud ja kuigi kurtmine oli üsna haileylik, käis see pidev pinisemine mulle juba kergelt närvidele.

„Sorry noh," ohkas ta ja tõstis käe silme ette. „Enne pimedat me välja ei lähe."

„Sa võid ju päikseprillid panna."

„Talvel?" turtsatas ta. „Tänan ei."

„No ise tead..."

Ülejäänud teekonda saatsid Hay lühikesed oiged ja talve kirumine. Kuulasin seda vaikselt, ise kaasa rääkimata. Jah, tänane polnud seni kõige parem päev ning ka mina vihkasin, et ei saanud kuhugi vaadata, ilma et päike mu silmad välja söövitada ähvardaks, aga selle kõige üle kurtmine raiskaks lihtsalt energiat.

„Viimaks!" ohkas Hailey teatraalselt ja istus esikudiivanile. „Ma olen nii unine..."

„Mm," naeratasin ja tõstsin parema jala, et saapalukk avada. Lumi oli juba veeks sulanud, tehes mu käe märjaks. „Me võiks kohvi teha."

„Just!" Ta hüppas püsti ja kõndis kööki palju reipamalt, kui ma tema puhul antud olukorda arvestades võimalikuks oleksin pidanud. Kuni ta kohvi jooksma pani, võtsin ma üleriided seljast ja kõndisin Hay saabastest tekkinud veeloike vältides kööki.

„Mul hakkavad raudselt päevad," vangutas Hay pead, kui ma laua taga istet võtsin.

„Aww," tegin muiates. No shit.

„Horny olen ka. Õnneks on täna valikuid küllaga."

„Hei..." naersin natuke protestivalt.

„Ära mõista kohut! Mul ei ole härra perfektset, kes kiimasuse korral siia sõidab."

„Mul ka pole!" vaidlesin vastu.

„Jah?" muigas Hailey.

„See oli seitsmes kuu, ilmselgelt ta ju tuleb külla."

„Mina ütleks selle kohta midagi muud, aga noh..." Ta vaikis mu pilgu peale. „Okei, okei."

Vaatasin talle otsa, mõeldes, kas tasuks mainida, et ta teeb Jacksonit tihti maha ja see häirib mind, kuid otsustasin siis ringi.

„Aga," jätkas ta, „Harry ütles, et võtab oma toakaaslase kaasa. Värske liha..."

„Selge," muigasin. „Õnn kaasa siis!"

„Aitäh! Ma pean enne minemist pesus ka käima..."

Haileyt tundes võis ta seda küll praegu tõsiselt mõelda, kuid ma eeldasin siiski, et ta ei hakka midagi rumalat tegema. Vedelesin voodil ja viitsin aega telefonis, kuni Hay pesemas käis ja endale uue meigi tegi.

„Hakkaks äkki liikuma?" tegin umbes kell kuus ettepaneku.

„Sa ise ei taha meikida?"

„Ma tõesti ei viitsi... ja suht suva nendega," lisasin muiates. Mul olid kooli tõttu vaid ripsmed ja kulmud värvitud, kuid rohkem polnud nagu vajagi.