Me pole koos

5

Mul täitus sel nädalal 700 followeri ja ma pingutasin väga, et see osa kiiresti teieni tuua. Nagu tõsiselt ka, aitäh teile nii väga!!!

_______________

Tom ja Harry ei suutnud otsustada, kas minna pigem klubisse või majapeole, aga kui selgus, et suur osa tuttavaid esimese kasuks otsustas, olid ka meie plaanid tehtud. Ootasime järjekorras üsna kaua ning selleks ajaks, kui me välisriided ära jõudsime panna, olin ma täiesti läbi külmunud. Harry ei suutnud mu lõdisemist vaadates tõsiseks jääda.

„Esimesed shot'id on minu kulul siis," muigas ta. „Saad veidi sooja."

Naeratasin talle ja surusin hambaid kokku, et need ei plagiseks. Mul polnud niikuinii plaanis oma raha eest juua osta, sest ma ei saanud seda endale lubada: jõulud olid saabumas ja vanematel oli niikuinii vanaema kallite ravimite tõttu raskem.

Kui mu mõtted juba vanaemal peatusid, oli mul raske teda meeltest välja ajada. Proovisin küll jääda seltskondlikuks ja naersin teistega kaasa, aga tundsin end kuidagi hajameelsena.

„Lähme tantsima," ütles Harry ühel hetkel Haileyle. Tom oli juba ammu kadunud.

„Ee..." Hay vaatas minu poole.

„Minge, jumaluke, küll ma tegevust leian," naersin ning vaatasin, kuidas nad tantsuplatsile kadusid.

Jõin järelejäänud pitsid lõpuni ning tajusin, et mind jälgitakse. Proovisin esialgu endale sisendada, et kujutan seda vaid ette, kuid lõpuks kiikasin ikkagi salamisi vasakule ja mu pilk kohtus võõra noormehega, kes mind ainiti jälgis. Ta naeratas mulle ning ma tõusin pikemalt mõtlemata püsti, et tuttavaid nägusid otsida.

Ma ei pidanudki kaua ringi kõndima: Danny ja Violet istusid kahekesi laua taga ning neiu viipas mulle rõõmsalt. Kõndisin nendeni ja võtsin istet.

„Su juuksed on imelised!" hüüdis Violet laia naeratusega ja võttis väikse salgu oma kätte.

„Tänks," naeratasin ning püüdsin korraks Danny pilgu. „Kuidas teil läinud on?"

„Niimoodi rahulikult," kehitas kutt õlgu. „Otsime tasapisi kortereid."

„Kortereid?" imestasin. „Te kolite kokku?"

Violet noogutas säravalt ning laskis mu juuksed viimaks lahti.

„Vau, palju õnne," muigasin.

„Ja sul endal?"

„Eh..." ebalesin ja vaatasin ringi, märgates nüüd ka Tomi kellegagi tantsimas. „Hästi ikka."

„Suurepärane," muigas Violet ning kiikas ka korraks tantsuplatsile.

Me ei rääkinud rohkem eriti palju, sest muusika oli liiga vali, aga ma lootsin lähiajal Violetiga kokku saada, niikuinii olin seda liiga kaua edasi lükanud. Ma ei saanud Haileyga oma mõtetest rääkida, ta mõistis mind alati hukka.

„Seal on James!" hüüatas Danny viimaks ja tõusis püsti. „Ma tulen kohe tagasi."

Vaatasin kulmu kortsutades, kuidas Danny rahvamassi kadus.

„James on Dannyle võlgu," selgitas Vi ohates, „ega vaevu tagasi maksma..."

„Kui palju?" küsisin murelikult.

„Õnneks mitte liiga palju, sada naela, aga see on siiski suur summa."

Noogutasin ja avastasin end taaskord Tomi jälgimast. Naine, kellega ta tantsis, oli väga ilus.

„Kas see ongi Tomi tüdruk?" küsisin Violetile lähemale nõjatudes, sest sellist asja tundus kuidagi imelik kõvasti küsida.

Violet kehitas õlgu ja vaatas samuti kuti poole. „Ma ei tea. Ma pole ta tüdrukut kohanud."