Ma olin tavaline 15-aastane tüdruk, kui Sina ilmusid minu Super-Normaalsesse-Teismelise ellu. Sa keerasid mu maailma tagurpidi. Ma ei teadnud enam, mis oli õige ja mis oli vale.
Peaksin ütlema, et armusin sinusse esimesest silmapilgust. Peagi sain aru, et mina ilma Sinuta on nagu Barbie Kennita, Bella Edwardita, Julia Romeota või nagu Käsnakalle Kantpüks ilma Patrick'uta.
Sa olid mu valgus pimeduses, päike vihmasel päeval, minu elu. Sa kummitasid minu unenägudes, nagu Sa seda praegugi teed.
Ma mäletan kuidas sa eelmisel sügisel koridoris maha jätsid.
Ja äkki mul polnud enam lootust, valgust pimedas. Ma olin surnud... aga ma veel hingasin. Hakkasin elama minut minuti järel, tund tunni järel, päev päeva järel.
Ma soovisin, et ma poleks Sind kunagi kohanud.
Ma võtsin noa ja hakkasin end lõikuma. See muutus tõsiseks ning ema pidi mu haiglasse viima. Olin seal oma nädalakese.
Sa kummitasid mind ikka öösiti. Ma võtsin jälle noa ning lõppetasin haiglas, uuesti.
Mind jäeti sinna kaheks nädalaks. Läksin haigla aeda, et värsket õhku hingata.
Ühel päeval kohtasin ühte komput kutti. Ta nimi oli Josh, aga ma hakkasin teda Gosh'iks kutsuma. Ta oli alati minu jaoks olemas. Ta oli mu parim sõber.
Ühel päeval ta suudles mind, ja ma lükkasin ta eemale, sest ma ikka veel armastan Sind. Ma tundsin end nii halvasti. Gosh sai millestki valesti aru, kuigi ma arvasin ,et ma ütlesin talle ,et armastan veel Sind.
Kas Sa tead mis tunne on öelda "Ei" heale inimesele, ah? Ma arvan et mitte. Josh oli mulle nagu vend.
Aga nüüd ma vist tean, kuidas Sind kirjeldada: Pind perses.
Iga päev ma unustan Sind unustada. Ma soovin, et ma oleks Gosh'i armunud.
9 nädala eest ma nägin Gosh'i teise tüdrukuga ja ma olin tema üle õnnelik. Tervitasin teda kallistuse ja "Oh My Gosh"'iga ja me lihtsalt naersime. Jutustasime natuke ja ma läksin koju.
Umbes 7 nädalat tagasi hakkasin poistega kohtamas käima, sest ma tahtsin Sind unustada.
Sel kevadel leidsin ma Su enda ukse tagant. Sa tahtsid mind tagasi. Su silmad olid soojemad, kui siis kui ma Sind viimati nägin. Kui Sa mu maha jätsid.
Me hakkasime uuesti käima. Nädal aega hiljem sain teada, et käid salaja mu endise parima sõbrannaga.
Seekord ma ei haaranud noa järele. Ma varastasin auto. Ma tahtsin end tappa.
Aga see ei läinud nii. Ma jäin ellu.
Kui ma haiglast välja sain, ei jätnud mind keegi üksi.
Ma ei tea, kas Sa hoolisid minust, aga Sa hoolitsesid mu eest küll.
Me oleme endiselt sellel suvel koos.
Aga ma tean, et Sa jätad mu järgmisel sügisel ja kõik algab uuesti...
________________________________________________________________________________
[A/N] Niisiis on see one-shoot ka tõlgitud. Loodan, et meeldib.
Andke teada, mis te sellest arvate!
XX,
Luigi.
