Peyton jalutas mööda kooli koridore, mõeldes ikka veel eilsetele sõnumitele.
"Peyton!" Hüüdis tuttav hääl, segades ta mõtteid.
See oli ta parim sõber, Stephen. Nad olid Stepheniga juba lasteaiast saati parimad sõbrad olnud. Nad on kõike koos teinud. Peyton tundis, et ta punastab. Stephen oli hakanud talle meeldima. Aga see oli võimatu. Nii paljud tüdrukud lõid Steph'ile külge. See ei olnud Peyton'i suhtes õiglane. Stephen oli põhimõtteliselt kooli kõige populaarsem poiss.
"Hei, Steph." Vastas ta naeratades.
"Hei." Ütles ka Stephen naeratades.
"Ma pean sulle midagi ütlema. Ma sain kelleltki anonüümselt kahtlaseid sõnumeid. Kas sa aitaksid mul välja selgitada kes see on?" Küsis Peyton.
Steph sügas kukalt. "Ee, jah, muidugi." Vastas ta aeglaselt.
"Aitäh, Steph," ütles ta, alustades esimesse tundi kõndimist kui kell helises. "Näeme!" Ütles Peyton rõõmsalt.
"Näeme, Pey." Vastas Stephen.
++++++++++
BINABASA MO ANG
Text me [Estonian translation]
Short StoryKellelt: Anonüümne Kellele: Peyton Waldin 'Ma arvan, et ma armastan sind.' saadetud 19:33 ---------- Story by @sweetnothings-