Saatuse mängud.

Osa.3

     Järgmine nädal:

      Hommik olin nagu ikka kooli minek ja puha. Koolis ma sain Kate-iga kokku ta minu parim sõber ja me käime samas klassis. Kohe hakkab eesti keel. Ja siis tund heliseski sisse ja kõik läksid tundi ma istun selles tunnis Annaga ta on lahe inimene. Ning siis astus õpetaja sisse nagu kõik juba ammu teadsid pidi täna oleme paaristöö.

     '' Tere tulemast kallid õpilased. Täna on paaristöö ja mina panen paarid.'' seda öeldes hakkasid kõik rääkima ja sosistama. 

    ''Nii, Elina ja Jake ...'' kohe kui õpetaja seda ütles pöörasid kõik oma pilgud minu suunas ja sosistasid Veab tal. Rohkem ma ei kuulnud. Õpetaja loendas edasi ''.. Kate ja Luke, Anna ja Sven ...'' jaa nii edasi aga ma rohkem ei viitsinud kuulata, ning istusin Jake kõrvale.

      ''Tere'' see oli minu ainuke sõna, mida ma ütlesin ega me väga palju rohkem ei rääkinudgi. Ainult noh selle töö asjus. Ma tundsin pidevalt tema pilku endal ja lõpuks laususin ''Kuule teeme selle töö ära ja asi klaar. '' seda kuulnud tegi ta suu lahti, et midagi öelda aga pani selle tagasi kinni. Me saime töö tehtud ning padime selle õpetajale viima. Ma hakkasin tõusma pingilt ja tahtsin ise töö ära viia aga Jake hakkas ka seda võtma. Ta läks kogemata vastu minu kätt ja ime, et ta kiljuma ei hakkanud. Esimest korda on kõige hullem. Ma võtsin töö ning viisin selle õpetajale ning just siis tund lõppes. Ma peaaegu, et jooksin klassist välja ja hakkasin kodu poole minema. Kui ta ilmus minu kõrvale ja ütles ''Kes või mis sa oled?'' .

       Ma hakkasin naerma ja vastasin sellele tobedale küsimusele ''No, mtea. Ma arvan, et inimene kes siis veel. Päris hea küsimus ikka. '' ma vastasin ning toetasin vastu tee ääres olevat muidu oleks ma pikali sellest naerust kukkunud.

      ''See ei ole võimalik.'' ta vaatas imelikult minu poole ja ma lihtsalt ei saanud tõsine olla, sest tuli liiga naljakalt välja.

      ''Seda ütles ka üks teine. Aga usu või ära usu, ma olen paganama kindel, et ma olen inimene.''

       '' Mida sa tegid, ma mõtlen seal klassis. '' ta vaatas minu poole ja lihtsalt jäin mõtlema.''Kuku kuuled ka.''

        ''Ja ma kuulen. Aga ma arvan, et sa lähed segi. Mis seal klassis juhtus siis? '' ma vaatasin talle küsivalt ja mängisin, et ma ei tea millest ta räägib. Kuigi tegelt teadsin ma seda väga hästi.

      ''Kui ma sulle pihta läksin, siis ma oleks saanud nagu mingit elektrit.'' tema toon läks vaikselt kõrgemale. Ja siis ma otsustasin, et on parem minna. Ma tulin puu najalt ära ning kõmpisin kodu poole. Ta jäi mulle järele vaatama ja ma tundsin kuidas keegi mulle pähe üritas saada nagu ükskord koolis. Ma jäin seisma ja vajusin põlvili, sest nüüd oli see inimene tugevam.

      Ma panin kogu oma jõu mängu ja blokeerisin teda, ning siis see tunne kadus. Peagi sain aru, et see oli Jake, sest mitte kedagi muud polnud seal.

     '' Kuule lõpeta see pähe ronimine see ajab närvi juba.'' kohe kui seda öelnud. Ta vaatas algul mulle otsa ning siis tekkis tema suu nurka naeratus. Ta kõndis minuni pani käed risti ja jäi seisma. ''Sina oledki see kes mul ei lase teiste pähe saada. Nii, et tunnista ülesse, sa jäid nii vahele.'' ta vaatas mulle korra otsa ja siis teisele poole metsa juurde. Järsku tekkis mul peas plaan, et ma tulen vaikselt püsti ja jooksen kõigest väest minema ja ta ei pane seda tähele. 

       Ma tõusin väikselt püsti ja nagu ma oletasin ta ei pane seda tähele. Ja siis pistsin ma jooksu aga ma tundsin kuidas keegi mulle järele jookseb. Ma vaatasin korra taha aga sellest piisas, sest ma jooksin vastu kändu ja kukkusin pikali. Kui püsti hakkasin tulema oli Jake mul ees. Ja naeratas. Ma tõusin püsti ja jäin seljaga vastu puud.

      '' Kas sa tõesti arvasid, et oled minust kiirem. '' see kõlas rohkem küsimusena. Ma ohkasin ja ta pani oma käed kummagile poole mind, et ma ei saaks ära joosta JÄLLE.

      '' Võib-olla. Aga sa ise, kas teised teavad, et sa oled vampiir. '' küsisin enda arvates vaimukalt. Ma nägin kuidas ta naeratus hakkas kaduma ja seejärel vaatas ta mind sellise näoga et-mis-asja-sa-ajad.

      '' Kes on vampiir? Mina või? Sa teed nalja jah.'' ta üritas seda varjata aga ma tean, et ta on.

      ''Sina jah. Ja üritagi vastu rääkida. Sellest sain ma kohe aru kui sa meie kooli tulid. '' kui selle ära olin öelnud, ma nägin kuidas ta nägu hakkas punaseks minema.

      ''Kust kohast sa seda võtad? Ja kes sa ise oled ma eriti ei usu, et sa tavaline inimene oled?''