„Ärka Evelia! Ma ei saa sind muidu kooli viia, kui sa end viieteistkümne minutiga valmis ei säti,“ kuulsin alt karjumist.
„Ja ma kohe olen valmis,“ tõmbasin ripsmedušiga viimase tõmbe ning eemaldusin peeglist. Näen täitsa hea välja ja nüüd olen valmis oma teiseks päevaks koolis. Eilne päev oli täis üllatusi algul need õelad tüdrukud kooli alguses ja siis tutvumine nende kahe poisiga. Reneega hakkan ma arvatavasti hästi läbi saama aga Kristoferiga ma kahtlen. Renee küll ütles, et Kristofer palus, et ta kaitseks mind.....
Kuid kas see ka tõsi on?
„Evelia, kaua ma ootan?“ Oi appi,olin jälle mõttesse jäänud ja unustasin Eeriku täitsa ära.
„Juba jooksen,“ haarasin koti peegli kõrvalt, mille eelnevalt oli sinna pannud ja kihutasin ukse poole trepist alla. Ja seal ta seisis, Eerik,kes püüdis teha oma kurja nägu.
„ Ma pidin sind nii kaua ootama. Nüüd on see sinu süü, kui me hiljaks jääme.“
„ Eerik, ära ole kuri. Me ei jää hiljaks,“ naeratasin talle ja tegin talle kerge kalli.
„Oota, mis see on,“ ta lükkas mu eemale.
„ Kas sa oled end meikinud? Miks?“ tundsin, kuidas mu süda hakkas taguma sees.
„Hmmm ma tahtsin ilus olla. Ma lihtsalt tahan sobida oma klassi,“ teadsin, et ei tohiks talle valetada, kuid nii oli parem.
„Sa oled niigi ilus. Sa ei pea selleks,et ilus olla seda solki endale näkku määrima!“
„ Olgu, olgu saan sinust aru, kuid saa ka sina minust aru. MA ANNAN ENDAST PARIMAT!“ Ma isegi ei tea miks, kuid pöörasin pilgu kella poole.
„Eerik me peame minema, muidu me ei jõuagi,“ Eerik vaatas oma käekella ja tormas ruumist esimesena minema. Mina lihtsalt järgnesin talle, jooksin majast välja ning päike pimestas mind koheselt,kui toast välja astusin. Mul võttis paar sekundit aega, et mu silmad harjuksid ja peagi nägin ma BMW Z8, mis seisis maja ees.
Ja süda lausa laulis rõõmust. Hüppasin autosse ja kuulsin,kuidas auto mootor käivitus mörinal. Ja see mõnus madal heli, mis paneb nii mõnelgi autoarmastajal terve keha värisema. Ja, mis kõige parem Z8 on igati parem, kui Z4, sest Z4 on ju automaat käigukastiga ... Aga vot Z8 on manuaal käigukastiga ja ta tarbib bensiini aga jah... Ikkagi Z8 on parim. Hingasin korra sügavalt sisse ja siis jälle otsast peale, kogu minu hea tuju ja see auto tegid oma töö.
Appi ma tean nii palju häid asju. See auto on üks luksuslikemast ja kõike tahetum. Ta on kiire ja ilus... Kiire, täpsustan mootor on 5.0 ehk 294 kW, kuid mida see ikka ütleb tavalistele naistele. Mina olen vaikselt siin friigiks hakanud. Aga, kui ma sooviks saada palju naistuttavaid siis ütleksin, et sõidan kabrioletiga.
Oh jah senikuna,kuni ma siis imetlesin seda kallikest (juba teist päeva järjest) ei märganudki, kui me juba olime kooli jõudnud. Eerik jõudis juba ära parkida ning, kui ta auto mootori välja lülitada,kui vaikus mu tagasi reaalsusesse tõi.
„ Nii meil on veel oma kümme minutit aega. Sa mine nüüd ees ära, pean veel õpetajatetoast läbi jooksma,“ Eerik vurises mu kõrval sellel ajal, kui me väljusime autost. Ta vuristas nii kiiresti, et kui ta lause lõpetas siis kuulsin ma piiksu ja nägin, kuidas ta kannad välkusid.
Siin ma nüüd seisan, selle ilusa, mis ilusa kauni. Lausa imekauni BMW kõrval üksinda ja ma ei tea, kuhu ma minema pean või isegi seda,kus mul tunnid hakkavad. Korraga on mu hea tuju läinud.
Seisin nii oma paar minutit ning olin juba väga morni näoga, kui tundsin, kuidas keegi tõmbab mind mu jaki varrukast.
„Hey pisike! Kas sa tundi ei kavatse tulla? Gruuver sööb su elusast peast ära," tänu taevale see on kõigest Renee.
YOU ARE READING
Murtud hing.
RomanceSee lugu pole nõrganärvilistele. Võta aega ja leia endas julgust selle lugemiseks, sest kui alustad siis lugemist on raske lõpetada. Surm ja elu on kaks suhtelist mõistet, sest kui ma kohtusin Eerikuga oli ta valmis endalt elu võtma. Kuid siis tul...
