Järgmine päev
Karini pov
Sandra oli läinud piima järele. Olin järelikult üksi kodus. Sooviksin, et minu ja Sandra suhted oleksid paremad, aga ta vihkab mind. Ootasin tema saabumist, kuna lootsin, et saan kellegagi rääkida, aga mis seas ikka.
Kuulsin uksel koputust.
Avades nägin, et seal oli habetunud mees.
"Tere. Tulin Vellot vaatama.", ütles ta.
"Tere. Kas te siis ei teagi? Mu isa on juba aasta aega surnud.", ütlesin.
"Ah nii on lood. Ma siis lähen.", ütles ta.
Äkki tärkas mul mõte.
"Oodake. Tulge sisse, jooge tass kohvi. Kindlasti olete väsinud.", ütlesin.
"Ma ei taha tüliks olla.", ütles ta.
"Mis tüliks. Tahaksin väga oma isa kohta ka kellegi teise käest kuulda.", ütlesin.
"Olgu siis.", jäi ya lõpuks nõusse.
Istusime köögi lauataha. Tegin meile tassi kohvi.
"Kui rumal minust. Mina olen Karin.", ütlesin.
"Ma tean. Me kohtusime, kui sa olid väga väike. Sul oli punane kleit seljas.", ütles ta.
Jäin siis korra mõtlema. Tuligi meelde. Siis oli ta noorem ja puha.
"Tuli meelde jah.", vastasin.
"Mina olen Martin.", ütles ta.
"Kas te olete siin iga suvi käinud?", küsisin.
"Siis kui olen saanud. Aga nüüd pean mujale minema.", vastas ta.
"Miks? Te võite siia jääda. Mul on üleval vaba tuba. Ma arvan, et mu õel pole selle vastu midagi.", ütlesin.
"Ma pole kindel. Mulle sobiks ka see aiamajake.", ütles ta.
"Siis nii jääbki. Te võite jääda kuniks ise soovite.", ütlesin.
"Aitäh. Ma lägen viin asjad ära.", ütles ta ning siis ta läks.
Siin siis uus osa. Loodan, et meeldis.
YOU ARE READING
Kaks Õde
RomanceKaks õde, Sandra ja Karin saavad peale isa surma majaomanikeks. Nad polnud üksteise kohta eriti midagi kuulnud, kuna Sandra ema ei rääkinud talle eriti midagi, peale isast lahutamisest, isast ega tema uuest perekonnast. Karin on aga tüdruk mehe teis...
