I see you (Eesti keeles)

2.peatükk

Kolmapäev

Järjekordne udune hommik. Carol jõuab alles homme matkamast tagasi nii et pean ka täna bussiga kooli minema. Jalutan aeglaselt bussipeatuse poole mis on minu kodust umbes 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Ma nimelt elan linna servas sellepärast on bussipeatus nii kaugel.

Mul pole täna kiire. Sain kodus tavaliset rutem valmis ja nüüd olengi juba siin metsavahel. Jah ma elan metsas. Meie majani viib kruusatee metsa vahel ja meil on ainult üks naaber kelleks on poole kilomeetri kaugusel elav vana metsnik. Jalutan edasi. Siin on mõnus. Mets on mulle alati meeldinud.

Varsti kuulen eespool samme.Ei tea kes küll hommikul kell seitse siin metsavahel peale minu kõnnib. Seda teed mööda saab ainult minu ja selle metsniku juurde. Imelik. Ma pole siin kunagi kedagi näinud. Äkki see on mingi kahtlane inimene sest tõsiselt siin ei käi keegi. Enne kui jõuan käänaku taha näha jooksen juba paksu kuusetihniku poole mis on tee ääres. Ma põhimõtteliselt hüppan põõsasse. Tunnen kuidas kuuse okkad mu nahka kriibivad. Kükitan ja jään ootele. Hetke vältel ei juhtu midagi aga siis astub keegi käänaku tagant välja. Kuju liigub minu poole ja ma mõistan et tean seda inimest. See on uus poiss meie klassist. Sebastjan. Mida tema veel siin teeb. Äkki jääb ta seisma ja vaatab täpselt sinna kus ma olen. Ma tardun . Kuidas ta teab et ma siin olen. Järgmisel hetkel ta naeratab mulle ja kõnnib edasi. Ei tegelikult see ei olnudki naeratus see oli see et tal oli naljaks. Mis ma olen nii naljaks või? Nojah tegelikult ta leidis just oma klassiõe põõsast. Ma loodan et ta sellest kellelegi ei räägi. Aga ikkagi kuidas ta teadis?

Jooksen bussipeatuse poole. Ma olin ajataju kaotanud ja nüüd on suur võimalus et jään bussist maha. Õnneks jõuan õigeks ajaks ja astun bussi. Võtan istet ja vaatan aknast välja. Käin kogu hommikuste sünduste käigu peas läbi. See on ikka kahtlaen. Ta jäi nii äkki seisma ja vaatas kohe minu poole ja siis veel naeratas.

>>>>>>>>>>>>>

Kool hakkab läbi saamna ainult üks tund on veel. Tänane päev on mu lihtsalt hulluks ajanud. Sbastjan teeb näo et ei näinud mind hommikul ta isegi ei vaata minu poole aga iga kord kui ta vaateulatusse astub tahaks astuda tema juurde ja küsida mida ta hommikul seal tee peal tegi . See küsimus on mind hommikust saatai piinanud aga ma ei saa minna seda tema käest lihtsalt küsima. Pealegi kõik kuuleks ja tekiks suur segadus. Nagu ma tänase päevaga mõistnud olen on Sebastjan nüüdsest meie kooli ihaldatuim poiss ja ma ei taha et tekiks arusaam et mina temaga suhtlen. Ma arvan et Britta võtaks selle peale oma huulepulga ja pussitaks mu surnuks. Britta on temast kõige rohkem huvitatud.

Ma pean ka täna jala koju minema. Võibolla mõtlete et miks jala aga asi on selles et siin sõidab väga harva busse. Õnneks tuleb Carol homme tagasi nii et homme saab autoga koju.