Ei tahtnud sind puutuda.
Sa olid nii puhas,
isegi esimesed lumehelbed tundusid
Sinu läheduses hallina...
Ei julgenud sind vaadata,
Olin nii määrdunud,
et Põrgugi näis Taevana,
kui sinna langesin...
Olin nõrk ja hoidsin sust eemale,
hirmust -
rikkuda su valgus.
Kuid nüüd oles siin,
vigane ja räpane.
Kõike seda, et olla minusugusega.
-Mu (nüüdseks langenud) ingel-
