Igavene uppumise tunne
Hüppan paljajalu lumme
lihtsalt, et tunda elus
ning nutan üksi klubio melus.
Hingata on raske
ja ma ei jaksa enam maksta oma makse.
Tahan lasta lahti
ja mitte süüa seda sotsiaalset prahti.
------------------------------------------------------------------------------------------------------
Igaüks armastab teist nagu oskab
aga vahel käitun ma lastega kui Jaan Poska.
Valjuhäälne, karmikäeline
kodus kord on sõjaväeline.
Üks lööb teist, saab kolmas ka peksa
nõng kõik saadetakse kurjalt metsa.
Õhtusöök ei maitse?
Nii et mina teid enam ei kaitse.
Kuid hoolimata kõigest sellest
armsaks jäävad kõik mu õed ja velled.
------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Talveaeg on pime
ja sa ütled mulle: ,,Mine!''
Uksest välja astudes
surun käed taskusse.
Tasku sügavustest leian ma
kirja mille kirjutasid sa.
Kaardil jõulusoovid head
aga maha jätma pean nad.
Seega tahtmata pean lahkuma
ja kodu poole astuma.
