Lõputus

ALUSTUSEKS

Alustuseks aitäh sulle, et oled võtnud vaevaks üldse selle raamatu avada. Räägime selgeks kolm lihtsat punkti.

1) Niisiis on tegemist "kogumikuga". Ma hästi ei julge seda nii nimetada, aga hakkan siia avaldama mõndasi luuletusi, mida sahtlisse vaid enda jaoks kirjutanud olen. Mul pole aimugi, mis sellest saama peab, aga eks aeg näitab.

2) Kuna Wattpadis on nii palju räägitud teiste loomingu kopeerimise teemadel, siis lepime ka siin kokku, et ilma minu loata, selle raamatu sisu ei kasuta. See on väga inetu tegu ja pealegi karistatav. Ärge pange mind kahetsema, et teiega enda mõtteid jagan!

3) Kommenteerige, mida te sellest "projektist" arvate ja vaatame, mis saama hakkab.

Ma ütlen kohe ära, et olen luuletuste pealkirjade mõtlemisel kõige halvem üldse, niiet arvestage sellega. :D

See kõik luule värk selliselt teistele loetavalt on minu jaoks nii uus, huvitav ja samas ka hirmutav. Isegi enda sõprade ja perekonna liikmete eest olen luuletuste kaustikut alati kiivat peitnud. Ja nüüd... näeb seda terve Internet. See tekitab kõhedust. Ilmselt kardan põrumist, aga ei saa ju kunagi teada, kui ei proovi. :)

Ma ei taha tõesti mingeid lubadusi antud asja suhtes anda, sest ma ei tea, kui järjepidev ma olen, millal sahtlist need luuletused otsa lõppevad ja kuidas ma ajaliselt jaksan. Esmatähtis on minu jaoks praegu Getteri ja Samueli lugu.

Aitäh oceanum_ ja JustCallMeMrsHanna et kommenteerisite ja mind julgustasite! Raamatu lõplik kaane kujundus on veel selgumisel, aga võtame hetke ja teeme ühe suure aplausi calnesia selle võrratu kaane eest!

Liigume nüüd esimese luuletuse juurde. Oh ma olen nii põnevil! :D

Seniks aga kaunist jõluaega!
Olge terved ja tublid!
Sandra :)
♡