Lõputus

Kuutõbine

Iga öö su akna taga käin,
endiselt nii tugevana näin.
Uute tunnetega end proovin kasta,
iga päev sinust lahti lasta.

Sinu silmad nüüd täis on naeru,
satun su mõtetesse nii vaevu.
Tema, tema ongi see põhjus,
miks valitseb mu südames nüüd tühjus.

Ei, ma ei süüdista sind,
lihtsalt ju lubasid armastada mind.
Tunnen end mahajäetuna,
ilma ühegi abistava käeta.

Kas tegin valesti midagi?
Sa ei kirjuta mulle ju ridagi.
Ehk teeme uuesti selle alguse,
ning leiame taas meie valguse?

Palun võta mu käest,
nii saame üle igast mäest.