Lõbutüdruk. (One Direction fanfic)

Lõbutüdruk 2 osa

Ma tundsin kuidas see rumm ja coca mõjuma hakkas, aga mitte piisavalt, et ma oleks täiesti purjus. Selle poisiga tantsida oli nagu suhkruvati söömine, võibolla. See poiss liikus nii perfektselt, nii võrgutavalt, nii eksikalt, et mul pole enam sõnu. 

Tundsin kuidas mu kurk kuivab. Haarasin poisi käest ja tirisn teda laua poole kust sai jooki. Parasjagu käis seal  10-10. Täna ma seal ei osale... Oli mu ainus mõte ja valasin endale rummi, sama tegi see poiss. Läksime majast välja, kus oli vähem rahvast. Istusime kuskile terrassile, kus meist natuke eemal oli noorukite kamp. 

Istusime vaikuses koos selle poisiga. Nägin kuidas ta oma suitsupaki taskust välja võttis ja küsisin omale ka. Süütasin suitsu ja hakkasin seda tõmbama. Sama tegi tema.

Meie vahel on vaikus...

"Kuule, anna oma number, teine kord saame trehvata" ütles see poiss. Ta urgitses välja om telefoni ja kirjutasin talle sinna oma numbri. 4******* Rose. " Ilus nimi sul Rosalie" ütles see poiss. Ma kohkusin selle peale väga..." Kuidas sa tead, et mu nimi on Rosalie?" " Arvasin" vastas  ta. Turtsatasin ja kustutasin oma suitsu.

Poiss pidi minema, kuna keegi kutsus teda. Tegin talle kalli ja ta lehvitas mulle. Naeratasin. Haarasin oma topsi ja jõin selle tühjaks. Viskasin topsi hästi hooltsetud muru peale ja virutasin sellele jalaga. Läksin tagasi majja kus oli parasjagu käimas Miley Cyruse-We can't stop. Erinevalt paljudest teistest armatsan ma Mileyt.

Liikusin nagi poole kus on mu jakk. Ma tunnen, et ma ei taha täna enam pidutseda, mul lihtsalt pole tuju. Panin käed taskusse, et vaadata kella, aga mu telefoni pole. Keegi on selle ära varastanud. Rotid raisk. Podisesin veel omaette ja astusin uksest välja.

Mu jalad valutavad ja seega otsustasin minna mõõda metsa rada, kus jääb ka minu ja minu surnud kaksikõe onn, tahan võtta kaasa pildialbumi, kus on meie mälestused, meie pildid. Olin umbes minut  kõndinud ja olin juba metsa rajal kundsin kuidas mul hakkas jahe ja kõhe.. mu  seljataga käisid kellegi sammud. 

Vaatasin seljataha ja ma sain aru,et see oli inimene kes oli hulleminin purjus kui mina. Mu pilk läks kainemaks. Võras hakkas kiiremini liikuma ja samuti mina. Lõpuks me juba jooksime. Peaaegu onni juures sai ta mu kätte. Surus mu vastu puud ja hakkas mind suudlema..vägisi.

..

Ma nutsin, kõik mu meik oli laiali. Ronisin kuidagi onni. Seal oli voodi, kus oli tekk ja padi ja voodi. kerisin teki enda ümber ja panin pea padjale. Ma nutsin, nutsin ja aina nutsin. Pisarad ei saanud otsa. Mu silme ees kummitasid tema rohekas sinised silmad, tatokatega kaetud käed ja sassis juuksed. 

Paljud arvavad, et mina Rosalie Austin olen maganud enamus kooli poistega, aga ei. See täna oli esimene kord.... ja see läks nii. Mu elu läheb aina hullemaks. 

Ma nutsin ennast magama...

Ärkasin külma tõttu. Mul pole õrna aimu ka mis kell on, sest mul pole telefoni. Sellel poisil pole mu numbriga midagi teha... Ma nägin öösel õudus unenägu. See kõik eilne tuli mulle meelde ja ma hakkasin nutma, taas, lahinal. Mul oli nii külm, et otsisin välja albumi, tanin selle jaki põue ja otsustasin koju minna, tõmbasin veel korra läbi oma sassis juuste.

Lonkisin koju, ma olin nii väsinud ja paanikas. Ma ei suutnud enda kontsadel käia seega võtsin kingad jalast ja haarasin need kätte. Iga väiksem kraksumine ehmatas mind.

Katsusin koduust, aga see oli lukus. Otsisin uksemati alt välja võtme ja läksin majja sisse. Otsejoones läksin oma tuppa. viskasin ennast voodile ja nutsin ennast taas magama....

___

Vabandust, et nii väike osa, aga ilmselt tuleb õhtul veel üks osa. 

Head sõbrapäeva tagant järgi! :*

Vote & Comment. :)