Whoop, whoop, who love my book??? Hahahaaa, see läheb riimi!!!
Jätkame siis selle raamatuga, mis teeb mu nii õnnelikuks, kuna mul on nii imelised lugejad¡¡¡
Aww... mulle meeldivad need tagurpidi hüüiumärgid¡¡¡
''''''''''''''''''''
Kõne lõpetati ja Elizabeth lisas gaasi.
Issand, otsusta ära kuidas sa ta nime kirjutad!!!
Kord on Elisabet, siis Elisabeth ja lõpuks Elizabeth...
"kuidas sa arvad, kas neil läheb kaua aega??" Küsisin vaikselt pärast pikka vaikust.
Väga loominguliselt sõnastatud küsimus...
"ma ei tea. Sõltub kas arvuti tahab jälle neil jamama hakata." Ütles ta.
Tõsiselt?!?
Selena, kes on/oli põhiliselt nende ori, saab tuttuue apple läpaka, aga nad ei saa endalegi normaalset arvutit osta...
Ta hääles oli kuulda pinget, mida ta üritas varjata.
BÕMM..
KAS NAD JUST SÕITSID MEIE OTSA!?!??!?
(naljakas lause....ei teadnud kuidas õigesti võiks kirjutada.)
Ma mõtlesin vääääga vasakule...sorry, et mul on rikutud mõtlemine... :D
Eilsabeth võpatas ja lisas veelgi rohkem kiirust. Ma surusin end kõvasti vastu tooli tuge, nii et mul oli juba valus ja surusin sõrmed istmesse. Ta kiirus oli peaaegu üle 200km/h.
See ei ole loogiline, kuna miks neil pole juba politsei kaelas???
Järsku helises Elisabethi telefon.
"võta vastu!" Ütles Elisabeth.
"okei." Ütlesin ja võtsin vastu. See oli Kenneth. Ma panin kõlarile ja võtsin vastu.
Kas ta enne ei peaks vastu võtma ja alles siis kõlarile panema???
"Sõitke meie vana baasi juurde!!" Ütles Kenneth. "okei" ütles Elisabeth ja ma panin kõne kinni. Varsti ta keeras vasakule siis paremale, uuesti paremale siis sõitus otse ja varsti olime me migi vana maja juures.
Hahahaaaa...migi, see kõlab veel kahtlasemalt, kui välja näeb...
Me peatusime.
"mängi mulle kaasa!" ütles Elisabeth ja lisas "poisid on siin peidus".
"mhm" ütlesin ja me väljusime autost.
"nonii! Kes meil siin on. (järjekordne kommionu) Elisabeth ja... veelmingi plika!" Ütles mingi tundmatu kutt. Me Elisabethiga hakkasime vaikselt naerma.
Sellises olukorras sa LIHTSALT naerad?!?
"Sellel "mingil plika'l" on päris nimi kah olemas." Ütlesin.
Jah!
Kuidas kõlaks "hullumaja president"??
Minu arust päris hästi...
"noo! Ja mis su nini siis on?" Ütles ta sarkasmiliseld (sry kui kirjutasin valesti).
Jap...kirjutasid valesti jah!
"hmm, aga mis se sinu asi on?" Ütlesin ülbelt. Ta ohkas ja ütles "igaljuhul te teete meiega koostööd või peate surema siin samas ja praegu." Ütles ta ähvardavalt.
Kas ma olen ainus, kes arvab, et see ei kõlanud üldse ähvardavalt???
Käis pauk ja see mees kukkus maha ja ma nägin et ta peast hakkas verd jooksma. Üks nendest poistest võttis relva välja ja tulistas mind.
Jess!!! Ma mõtlesin, et terve raamat jääbki nii igavaks... :D
Viimane mida ma kuulsin oli see kuidas keegi karjus mu nime ja kiirabi sireeni. Edasi oli kõik must.
'''''''''''''''
Tõõn-tõõn-tõõõn...
Kui te oleta tublid votejad või kommenteerijad, saate täna veel ühe osa...
ESTÁS LEYENDO
Ära kirjuta!
De TodoKirjutan siia enda arvamuse kirjutatud watti raamatust/raamatutest ja palun juba ette vabandust kui keegi siin märgitud raamatut lugenud/kirjutanud on, aga lugemine on vabatahtlik... Ja hoiatan ette: ÄRA LOE KUI EI TAHA SAADA AJUHÄLVET, AJU- VÕI...
