Me pole üksteisele mõeldud|| Liam Payne

Osa 5

Ma kõnnin koolimajast välja, et saaksin koju minna. Viimane tund oli matemaatika ja see ei ole äge.

"Laura!" Ma kuulen kuidas Niall hüüab. Ma ausalt ei jaksa noh, miks ma ei saa lihtsalt rahulikult koju kõndida?

"Jah, Niall, mis on mureks?" Ma küsin.

"Kas sa minu juurde ei taha tulla? Me saaks koos filme vaadata." Ta ütleb ja vaatab mulle naeratades otsa. Ma ei taha minna, ausalt.

"Umm, ma pidin tegelikult Sandraga kokku saama. Sorry, täna ei saa." Ma naeratan talle vastu ja kõnnin autoni enne kui ta jõuab mulle veel midagi öelda. Panen auto tööle ja asun siis Sandra poole teele.

Kas mul oli tegelikult ka plaanis Sandra juurde minna? Ei, aga ma ei oleks muudmoodi Niallist lahti saanud.

Jõudes Sandra maja ette märkan ma siin ka Louise autot. Ma loodan, et ma neid ei sega.

Astun uksest sisse ja esimese asjana näen ma kuidas Sandra ja Louis diivanil suudlevad. Ma köhatan veidi valjemalt, et nad märkaksid, et ma ka siin olen.

Sandra vaatab mulle silma ja hakkab kohe punastama.

"Laura, milline tore üllatus, et sa siia tulid! Umm, ma lähen toon meile midagi süüa." Sandra ütleb ja kaob koheselt kööki.

"No tsau" Louis ütleb ja naeratab. "Pole pikka aega näinud või mis?"

"Ei ole jah." Ma naeratan talle vastu ja me teeme kalli. Ausalt öeldes ma olen Louist väga igatsenud. Peale seda kui ta siit lahkus ja Liamiga enam ei rääkinud oli elu palju igavam. Louis ja Liam oskasid koos alati kõikide päeva paremaks teha.

"Oled sa Liamiga rääkinud?" Ma küsin Louiselt küsimuse millele ma olen terve päeva juba vastust tahtnud saada.

"Ei ole. Ma ei taha väga." Ta vastab ja sügab oma kukalt.

"Miks? Te ju olite parimad sõbrad?" Ma küsin. Kas Liam tegi midagi?

"Ma ei oska seletada, aga sina peaksid just see inimene olema kes teab mismoodi parimad sõbrad võivad kaduda." Ta ütleb. Ta mõtleb Katit ma arvan? Ma saan aru, aga nagu mul on põhjus miks ma Katiga rääkida ei taha. Miks ta Liamiga suhelda ei taha?

"Okei. Vahet pole, aga sa pead kunagi mulle seletama miks sa ei taha temaga suhelda. Kas ta vähemalt teab, et sa tagasi oled?" Ma küsin.

"Jah, ta nägi mind koolis. Ta ei näinud kuidagi õnnelik välja, äkki sellepärast mis teie vahel juhtus?" Ta pakub. No shit sherlock noh.

Ma hakkasin just vastama, aga siis minu telefon heliseb. Ma näen, et ekraanile ilmub Liami nimi. Mida ta nüüd tahab?

"Jah?" Ma võtan kõne vastu.

"Jou, mis teed?" Liam küsib.

"Lähen Sandraga varsti linna." Ma valetan talle ja näen kuidas Sandra mind küsiva pilguga vaatab. No sorry noh.

"Aa väga hea! Ma tulen ka linna ja otsin su siis üles." Ta ütleb ja ma juba kujutan ette kuidas ta naeratab.

"Umm, kes ütles, et ma sinuga tahan olla?" Ma küsin.

"Mina." Liam vastab ja paneb kõne kinni.

Päriselt mees v? Ma ei tule linna siis. Ma elan elu lõpuni Sandra juures ja lähen välja ainult siis kui mul on süüa vaja ja niimoodi ma ei peagi teda kunagi nägema! Vot nii.

"See oli Liam jah? Ma arvan, et sa peaksid temaga linna minema. Ma ikka veel shippin teid, mis siis, et ta sind pettis. Ta ju siiski vabandas ja te olete enam-vähem jälle sõbrad." Sandra ütleb. Kas ta on hulluks minemas? Aa, sorry. Ta juba on hull.

"Ei, ma lähen jalutan natukene. Aga ma jalutan seal, kuhu ta ei tule. Ma ei viitsi siin passida. Te tehke palju lapsi ja mida iganes hashtag saagu teid palju, tsau!" Ma hüüan ja väljun uksest. Ma tean, et ma tulin siia autoga, aga ma saan sellele hiljem järgi tulla.

Ma otsustan minna ühte väiksesse poodi kus on minu lemmikkommid ja mul on õnneks taskus sularaha, niiet saan neid osta!

Sinna minnes hakkab aga jubedalt padukat sadama ja ma ei saa ju oma kingadega sinna rahulikult edasi tatsata, see pole kerge. Ma istun ühe tühja pingi peale, kus on ka vari pea kohal.

Ma olen natukene aega telefonis kui näen, et keegi minu ette tuleb. Vaatan üles ja minu ees on vist mingi kodutu mees? Niimoodi näeb ta välja küll.

"Kas saan teid aidata?" Ma küsin viisakalt. Ta näeb jube õudne välja, no offense.

"Jah." Ta ütleb ja hakkab minust kinni võtma, aga ma lõõn talle automaatselt oma telefoniga vastu pead. Ta natukene läheb tahapoole, aga ma ei teinud talle vist väga haiget. Pean ma nii nõrk olema??

"Tugevamini ej oska lüüa?" Ta küsib ja naerab minu üle. Mida sa irvitad kuradi paks noh.

Ta haarab minust uuesti kinni, aga ma löön talle seekord oma kingaga vastu pead ja ma isegi ei märka, kui mees maas lebab. Ma vaatan tema poole ja näen kuidas teda ümbritseb veri ja vesi,  mis tuli vihmast.

Mida ma tegin? Kuhu ma minema peaks? Ma ei tahtnud ju tegelikult niimoodi teha, ma tahtsin talle ainult natukene haiget teha, sest kust mina oleks pidanud teadma mida ta mulle teeb?

Ma jooksen seal ruttu ära ja lähen meie kooli juurde. Vihma sajab nüüd veel tugevamini. Ma kõnnin kodu poole ja järsku kuulen kuidas auto minu kõrvale sõidab. Ma vaatan kõrvale ja näen autos Liamit ja Ryanit, keda olen koolis paar korda näinud, aga me ei ole kunagi rääkinud.

"Tsau lilleke, kuidas ilm meeldib? Tahad, et ma sind koju viiks?" Liam küsib ja naerab, sest ma näen välja nagu ma oleks kusagilt kanalisatsioonist välja roninud. Ta peatab auto ja ma ronin tagaistmele.

"Vabandust, et su auto seest märjaks saab..." ma ütlen vaikselt. Ma ei taha temaga üldse rääkida, aga ma ju pean. Ma ei taha sellise tormise ilmaga ringi kõndida.

"Mida sa sellise ilmaga väljas teed? Sa jääd ju haigeks, sul pole isegi jopet. Loll oled või?" Liam küsib.

"Jah, olen. Ma tahtsin kommi ostma minna." Ma vastan ja sirutan käe raadioni, et muusikat peale panna.

"Oled sa viga saanud?" Liam küsib.

"Mis mõttes? Miks sa seda arvad?" Ma küsin. Enda arust ma pole viga saanud?

"Su käsi on verine." Liam ütleb murelikult ja vaatab mulle otsa. Ryan vaatab mind kahtlustavalt.

Mu silmad suurenevad kui märkan ise ka seda verd mis minu käe peal on. Pekkis.
----------------------------/

Votege jne tänks 😂