Don't Forget Where You Belong [Eesti keeles, 1D]

7. Peatükk

"Elise, anna mulle faking andeks, et ma ei lasknud sul end täis juua!" karjus Harry.

"Kuule, perse ei taha vahelduseks minna või?" karjusin talle eesti keeles vastu ning tõmbasin enda järelt ukse kinni.

"Äkki te lõpetaksite vahelduseks tülitsemise?" sekkus Niall.

"Ole vait!" karjusime Harryga eri keeltes.

"Sorri," pomises Niall.

"Niall, ma magan täna sinu toas," naeratas Liisu uniselt.

"Ma ei tea, Zayn on ka seal ja..."

"Siis lähme diivanile!" teatas Lisandra ning tiris Niallit elutoa poole.

"Igatahes, ma küll ei saanud enne aru, mida sa ütlesid, aga ma palun vabandust."

"Kuule, mine perse," vastasin jälle eesti keeles ning paistis, et mehel hakkab naljaks.

"Sa oled nii purjus, et sa ei oska inglise keeltki," itsitas kutt.

"Mina ei ole purjus," vastasin seekord inglise keeles ning hakkasin trepist üles minema.

Olin poolel teel üles, kui ma äkki komistasin ning hakkasin alla kukkuma. Olin valmis kiljuma, kui Harry mu kinni püüdis.

"Oled küll purjus," noogutas mees ning aitas mu trepist üles.

Astusin enda tuppa ning potsatasin enda voodile. "Anna mulle kapist mingi särk või midagi," pomisesin ning viskasin end selili.

"See sobib?" Harry hoidis üleval mingit roosat toppi.

"Loll oled või? Mingit suurt särki mõtlesin."

Harry tuhnis mu kapis edasi. "Ah, unusta ära, parem ära anna midagi, sa ajad mu kapi sassi."

Harry ohkas ning tõmbas enda särgi seljast. "Võta see," ütles ta ning lahkus toast.

*

Ärkasin meeletu peavaluga. Tõusin püsti ning märkasin tundmatut t-särki enda seljas. Vaatasin tagasi oma voodisse, kontrollides, et seal kedagi veel peale minu ei maganud.

"Mida kuradit?" raputasin pead ning astusin enda toast välja. Sammusin vannituppa ning haarasin sahtlist karbi, kus sees pidid olema peavalurohud.

Pistsin ühe valge tableti omale suhu ning keerasin kraani lahti ja jõin sealt vett peale. Seejärel otsustasin end korda teha. Pesin hambad ja näo. Enda toas kammisin veel juuksed ning otsustasin, et ma olin valmis. Ma ei pannud endale meiki peale, sest ma olin lihtsalt liiga laisk.

Tõmbasin endale jalga veel dressipüksid ning selga jätsin selle sama särgi, mis mul enne oli.

Läksin alla kööki, et endale midagi söödavat leida. Mu pea valutas ikka veel ning see muutis mu enesetunde üsna halvaks.

"Hei, Elise!" hõikas keegi mind elutoa ukselt.

Pöörasin end hääle poole ning nägin seal seisvat Harryt. "Mida sa tahad?" küsisin kurjalt.

"Mu särk sobib sulle," muigas mees.

"See on... sinu särk?" olin segaduses, "kas me magasime?"

"Ei...mis asja? Ei maganud!" ka Harry oli segaduses.

"Miks mul siis sinu särk seljas on?!"

"Sulle ei sobinud ükski särk, mis ma sulle eile...või noh, täna andsin ja siis ma andsin sulle enda oma," Harry kehitas õlgu.