Weekend

2

Korraga tundsin nagu oleksi  kellegile otsa sõitnud. Vaatasin ohvrit*. Ja ta...

______________________________

Ja ta tundus mulle kuidagi tuttav nagu oleksin teda varem näinud. Jäin vaatama ta pruune silmi. Korraga keegi köhatas,  tulin maa peale tagasi.

"Anna andeks see oli minu viga ma ei oleks pidanud nimoodi kiirustama!" lausus poiss.

"Pole midagi ma oleksin pidanud ise ka ette vaatama siis poleks seda juhtunud." ütlesin ma.

Poiss oli juba püsti tõusnud, kui küsis minu käest uue küsimuse.

"Ega sa viga ei saanud?" küsis poiss.

"Hoopis mina peaksin seda sinu käest küsima, mina" vastan talle.

"Mina olen Robert" ütles poiss ulatades mulle oma käe.

Mina olen Emily ning sul pole millegi pärast vabandada vaja" vastan poisile.

"Emily me peame minema,  me jääme muidu hiljaks!" kuulsin kuidas Bella ütles.

"Ma loodan, et me kohtume veel." lausub poiss.

"Muidugi kohtume." vastan talle sarkasmiga.

Asume kooli poole teele, Bella mind lükates. Bella vahetas riided ära, (mul polnud selleks vajadust, olin pannud teksajaki) siis vaatasin ma kella mis näitas  kindalt liiga palju.

"Kuule meil on ainult 1 minut aega ning meil on vaja jõuda 3. korrusele!!!" hüüan ma praktiliselt karjudes.

Jõudsime paar minut hiljem aga õnneks õpetajat polnud veel. Esimene tund oli füüsika, ei ütleks, et see mu lemmik tund on aga elab üle.

5 minuti pärast jõudis õpetaja ka kohale, ta vabandas ning alustas tunniga.

Kui tunni lõpuni oli jäänud vaid 10 minutit ütles õpetaja.

"Nii ma jõuan täpselt 2 inimest hindele küsida!"

Kõik hakkasid kiiruga kordama. Esimesena pidi vastama meie klassi üks "pahadest poistest". Ta sai kolme kuid ta tundus selle üle väga õnnelik olevat. Järgmisena kutsus õpetaja tahvli ette mind. Kuna olin õppinud ei pidanud ma väga oma hinde pärast muretsema.

Õnneks istusin tänu teatud olukorrale esireas ning ei pidanud kuhugile klassi ette veerema.

Olin kõikidele küsimustele vastanud, mõndadele õpetaja abiga. Õpetaja lasi klassikaaslastel minu käest ühe küsimuse küsida.

Loomulikult oli see Bella kes minu käest küsimuse sai küsida. Vastasin selle õigesti.

"Saad 5 Emily, võid oma kohale istuda."

Manasin näole naeratuse.

"Hästi tehtud!"ütles Bella.

Kui tunni lõpuni oli jäänud vaid 1 minut, tuntsin kellegi pilku enda peal.

Keerasin enda pead, et näha jälgjat. See oli meie kooli beibe/bitch Riina.

Lõpetasin tema vahtimise kui kuulsin kuidas kell helises. Võtsin oma koti ja asusin Bellaga söökla poole.

Ega sööklas midagi huvitavat ei juhtunud, kuid see eest koridoris. Nägin kuidas Robert (poiss kellele ma otsa sõitsin) ütles peaaegu karjudes sellele poisile ("see paha poiss") " Sa hoiad temast eemale Tom, said aru?!?!" (Ah, et ta nimi on Tom?) Tom vahtis talle otsa nagu teda ei huvitaks ning siis märkas ta mind. Ta ütles seda vist Robertile ka kuna poiss vaatas minu poole.

Kas mulle ainult tundus või nad rääkisid minust???

Pööritasin silmi ning Bella sõidutas mind matemaatika klassi. Meil oli matas tunnikontroll. Ma usun, et saan selle nelja või viie.

Olin oma mõtetes kui keegi mind hüüdis. See oli Bella.

"Kuule Em läheks täna kinno?" küsis Bella.

"See oleks hea mõte aga mida me vaatame?" olin ma natukene segaduses.

"Teeme nii, et lähme kuueks kinno ja siis esimene asi mis hakkab sinna lähme?"  vastas tüdruk.

"Minugi poolest." ei jäänud ma vastust võlgu.

Kool oli lõpuks läbi. Viimane tund jäi ära sest bio õps oli haige vms. Seadsin end kooliukse poole. (Bella oli läinud oma vanaema juurde). Astusin koolimaja uksest välja korraga mingi sinine auto peatus kooli ees. Sealt tuli välja Tom ja veel hullem, ta tuli minu poole.

"Kas ma viin su koju?" oli poisi küsimus.

"... Ei. Ma saan hakkama." olin natukene üllatunux

"Lihtsalt." Tom hakkas midagi veel ütlema kuid läks siis tagasi autosse.

Okeiiiii, väga imelik?

Mingi 17 min pärast jõutsin koju. Viisin koolikoti oma tuppa ning proovisin vahetada kooliriided lühkarite ja mingi pluusi vastu. Läksin uuesti alla, tegin endale praemuna ning läksin elutuppa telekat vaatama.( Ema oli lasknud ka natukene madalama pliidi mulle tellida, et ma ei näeks söögitegemisega vaeva.)Telekast tuli OUAT, (Once Upon A Time) jäin seda vaatama.

Olin magama jäänud. Korraga kuulsin, et keegi sisenes majja. Piilusin diivani tagant esikusse. Õnneks oli see ainult ema.

"Ma hakkan süüa tegema." hüüdis ta mulle arvates vist, et olen oma toas ning suundus kööki. Peale 40 min   sõitsi ema kutsumise peale sööma. Olin poole toidust ära söönud kui ema ütles mulle.

"...............

__________________________________

-Forgee7