"Haahaa väga naljakas, igatahes" peatusin hetkeks, et köhatada hääl puhtaks "khkhm, ma tahan uue juhiga sõbruneda, siis saab võibolla pääseda siit kuradi kohast ja minna oma elu elama" rääkisin.
Tom noogutas mõtlikult.
Enne kui olin jõudnud midagi öelda helistati mulle.
"Hei, siin Derek ja ma tahtsin öelda, et sa pead kohe väravate juurde tulema, uus juht ju?" Ütles poiss.
"Okei, me Thomasega tuleme siis" vastasin.
"Davai, näeme!" Ma lõpetasin kõne ja hakkasin Tomi endaga kaasa tirima.
"Ou, kuhu me läheme?" Karjus ta.
"Uut juhti vastu võtma" vastasin ma.
Jõudsime lõpuks väravate juurde.
See oli paksult rahvast täis ja oli vaid üks inimene, keda ma sealt ei leidnud. Morgan?
Selle asemel, et uuele juhile muljet avaldada jooksin ma läbi terve küla Morgani majani.
Koputasin uksele.
"Morgan, MORGAN!"karjusin ma kõva häälega.
Kuulsin lohakaid samme lähenemas uksele. Ta avas ukse ja seal ta seisis - teekruus käes, ripsmedušš maha nutetult uksel ja vaatas mulle nukralt otsa.
"Mis juhtus?" Küsisin veidi ebakindlalt.
"Mu vanemad surid... see tähendab... Lizzy tappis nad, sest nad ostsid oma raha eest mulle süüa" ütles ta ja hakkas lahinal nutma
Meil on sellised halvad "külareeglid" siin.
Ma ei tahtnud ennast sellesse mässida ka, kuna Tom ostab mulle illegaalselt toitu. Ta tegelikult ei tohiks, kuid me pole vahele jäänud. Oehh, seda elukest.
Ma tõmbasin ta endaga väravate juurde.
Uus juht astus väravatest sisse ja vaatas kõiki range pilguga. See range pilk ei meenutaud õpetajat, kui oled hilinenud 30 minutit tundi. See range pilk oli nagu otse saatanilt endalt varastatud.
Ta libistas pilgu üle terve rahva nagu ta otsiks kedagi. Ta pilk jäi minul peatuma. Ta vaatas mind väga neetud ilmega nagu tahaks ta mu kohe ära tappa.
Siin pole mingit võimaluts, et mina temaga sõbrutsema hakkaks.Ma jõllitasin poissi tummalt. Morgan ja Tom vaatasid mind imelikult.Ma olen seda poissi varem oma unenäos näinud.
Poiss haaras mikrofoni ja hakkas kõva häälega rääkima.
"Mina olen teie uus juht!" Kõlas ta suust. See kõlas nii labaselt.
Ei tutvustanud enda nime ega midagi. Ta silmad olid tumesinised ja juuksed süsimustad ja veidi sassis.
Mikrofonist kõlas kriipiv hääl.
"PERSE" karjus poiss.
YOU ARE READING
Behind the Gate// EESTI KEELES
Teen FictionLugu on aset leidnud aastal 2030. Peace Streetil visatakse kodust välja lapsi nende viieteistkümnendatel sünnipäevadel. Nad jäävad siis aia taha ja ei saagi sealt. Seda hakkavad uurima kaks ühekstateistkümne aastast isikut. "Angels can fly" She w...
