Istun teleka ees ja vaatan ühte sarja. Uks käis ja keegi tuli koju. Ma olin kindel, et see oli Josh, kuid järsku tundsin kuidas keegi paneb mulle midagi suu ette ja siis oli kõik pime. Ärkasin kuskil pimedas urkas, siin oli katkine voodi, haises, kartulikotid olid seinte ääres ja laua peal oli käärid, relv, nuga. Uks käis ja sealt tuli üks inimene, kel oli mask ees.
"Mida te minust tahate?" karjun talle.
"Kas sa ei tunne mind ära?" küsis naishääl.
Nüüd ma sain aru, kes see oli. See oli Kristiina.
"Mida sa teha kavatsed minuga?" küsisin temalt.
"Paljugi kavatsen. Kurat sa varastasid minult Joshi ära, ma armastasin teda, aga ta hakkas sind armastama," karjus ta mulle näkku võttes noa kätte.
"Kas sa tapad ära nüüd mu?"'küsisin julgemalt.
"Ma ei tea, mõtlesin küll seda te-" hakkas ta lauset lõpetama, kui keegi teda järsku tagant lõi.
See oli JOSSSUUUU???????? Ma vaatasin teda ja tema mind.
"Anna andeks, see oli minu plaan su siia tuua.. Ma tahtsin, et sa näeksid, et ma elus jne," ütles ta kurval toonil.
"Miks sa nii tegid? Me kõik arvasime, et sa oled surnud!!" ütlesin püsti tõustes.
Ma läksin ja kallistasin teda lihtsalt.
"Oled sa oma eluga edasi liikunud?" küsis ta nukralt.
"Jah, ma olen suhtes inimesega, keda ma tõeliselt armastan," ütlesin talle vastu.
Järsku tõusis Kristiina püsti, võttes püstoli.
"Kurat, ma lasen selle eide maha raisk," karjus ta vihaselt.
Ja pauk käis, aga kurat Jossu hüppas minu ette, et kuul mind ei läbiks. Mu silmad täitusid pisaratega.
"MIDA SA TEGID?????" karjusin Kristiinale.
Ta kohkus ja viskas relva ära. Ma võtsin telefoni ja helistasin politseisse ja kiirabisse. 10 minuti pärast olid nad kohal. Nad viisid laiba ära ja Kristiina ka. Ma olin natuke aega seal ja siis kõndisin koju. Mul südames oli nii valus. Kui ma koju jõudsin, siis kohe tuli vastu muretsev vend ja Josh.
"Kus sa olid? Me muretsesime surnuks ju," ütles John.
"Ma olin ainult ära paar tundi ju," ütlesin neile vastu.
"Mis kuradi paar tundi?? 2 päeva olid sa ära," ütles Josh endast väljas olles.
"Aa.. Appi.. Noh, mind rööviti. John mäletad Kristiinat? Tema röövis.. Türa Jossu oli elus ju. Kurat küll. Ja Kristiina tahtis mind tulistada, aga Jossu hüppas ette ja suri.." ütlesin pisarais.
Josh tuli ja embas mind. Ma nutsin ta õlal. Ta võttis järsku välja ühe karbikese, kus oli midagi sees ja siis ta laskus põlvili.
"Kallis Cristella, me oleme olnud 3 aastat koos ning ma olen ammu juba seda tahtnud teha. Sa oled mu elus ainuke tüdruk, kellega ma tahan oma elu veeta, seega palun, kas sa tuleksid mulle naiseks?" küsis ta naeratades.
Ma oleks tahtnud praegu kiljuda. See oli maailma parim uudis. Mu vend lõugas kõrval "JAHHHH"
"Jah, ma tulen," ütlesin itsitades.
Ta tõusis püsti pani mulle sõrmuse sõrme ja siis suudles mind.
---
Cristellal ja Joshil on 2 last, kui nad veel surnud pole, siis nad elavad õnnelikult elupõuni.
*******
Jaaaa raaamat on läbiii...
Ma tahan teid tänada, et te viitsisite seda raamatut lugeda ja voteda. Te annate mulle inspiratsiooni veel kirjutada raamatuid. Suured tänud teile!
