Saatsin just Lucase lennuki peale ja ise läksime Johniga koju tagasi. Istusime teleka ette ja hakkasime kaarte mängima.
"Jesss, sa oled mulle nüüd burksi sees," ütles John rõõmsalt olles..
Noh, ta ju võitis.
"Ära uhkelda, pede," naersin talle vastu.
Tegime veel paar mängu ja siis võitsin lõpuks mina. Ta oli mulle sees kontserdi pileti, aga ta ise valib bändi.
"Union J, mu üks hea sõber on laulja seal ja ta annab meile tasuta piletid," muigas ta.
"Kes?" küsisin vastu.
"Josh," ütles ta oma telefoni võttes.
Ta helistas sellele kutile ja pani kõlarile. Kohe vastati ka.
John: "Hei mees."
Josh: "Ohooo, kes helistab, tsautsau."
John: "Saad sebida meile piletid kontserdile?"
Josh: "Ikka, kunaseks?"
John: "2 päeva pärast teil siin kontsert?"
Josh: "Jajuu, sellele. VIP meet&greet'iga?"
John: "Davai."
Josh: "No davaj. tulge kohale ja saate tasuta sisse."
John: "Tänks sulle mees. Tsau"
Josh: "No tsau."
Ta pani kõne kinni.
"Nii lihtsasti see käis," ütles ta.
"Tal on armas hääl," ütlesin muiates.
"Sebi ära," ütles ta mulle naerdes.
"Mul on Lucas," ütlesin talle vastu.
"Tundub, et enam mitte," vastas ta kohkunult telekat vaadates.
"Lennuk, mis pidi lendama Eestisse kukkus alla, kõik, kes lennukil olid, said surma."
Mul jäi hing kinni lihtsalt. Miks peab jälle mingi surm olema? Kas Jossu surmast ei piisanud? Miks küll.. Pisarad voolasid lihtsalt.
******
Ma ei tea, miks mulle surmi meeldib siia kirjutada :/
