My dad killed me. Eesti keeles.

"Palun, ära löö enam mind, isa !" karjusin ma talle, kui ta tuli mu juurde kurikaga jälle. Ma kardan teda, kunagi ta ei olnud selline. "Lõpeta sellega värdjaga suhtlemine ja siis on kõik sellel ! "röökis isa, ja lõi mulle kurikaga kõhtu ja nii mitmeid kordi, kuni ma enam ei suutnud hingata. "Aita mind haiglasse.." ütlesin isale vaikselt. "Keri põrgu, tore on,et sa kärvad kuradi libu selline, aeled igalpool ringi, koju ei tule, mis siin viga elada on ?" karjus isa järjekordselt.

Ma tõusin ja otsisin kapi pealt tuge, tõstsin oma särki ja vaatasin järjekordseid haavu ja verevalumeid. "Anna andeks, isa." palusin ma, lootes , et ta siiski viib mind haiglasse. "Mine oma tuppa, täna õhtul sa süüa ei saa." ütles isa mulle, istudes kööki tooli peale.

Ma kõndisin nii kiiresti,kui sain, ma ei taha talle täna õhtul ette jääda. Ta hakkab jooma ka veel. jõudsin trepini, kus isa enam mind ei näinud. Ma jooksin sealt ülesse. Kõik oli nii valus ja pea käis ringi. Ma astusin oma tuppa ja sulgesin ukse. võtsin taskust oma telefoni ja helistasin Gerdile.

"Gert... aita mind haiglasse" lausin ma.

"issand, isa jälle jah ? Oota. Ma tulen kohe sinna. Kannatad veidi ?!"ütles ta.

"Tee kiiresti, tule aknast, ta joob .."

"Jooksen !! "

Ma heitsin voodi peale pikali, sulgesin silmad ja kujutasin ette maailma, kus on vaid mina ja Gert.. Ja me oleme kuskil kaugel... kaugel siit maailmas ja mu isast. ..

Koputus mu aknale. Ma tõusin valuga, hoidsin ühe käega verisest särgist kinni ja teisega avasin akna.

"Issand, Äncy... me peame haiglasse minema ! " röökis gert kui nägi mind.

"Mu isa ei lase, ta tapaks mu , kui näeks, et me lahkume."nutsin ma.

Ta toetas mu voodi peale.Tegi mulle õrnalt kalli ja ma nägin kuidas ta rohelistest silmadest jooksis pisar üle põse. Ta läks ukse juurde ja lukustas ukse. Enam isa siia ei saanud tulla. Mul on kolm lukku pandud ilma tema teadmata.

"Palun anna mulle andeks, see kõik on minu pärast. Lähme ära siit täna öösel. Kuhugi kaugele. Ta ei tea kus ma elan ju ?" küsis Gert , kui kuulis kuidas mu isa lõugas all ja laamendas köögis.

"Teab... " vastasin ma, mu pea valutas lihtsalt üle kõige.

"Fuck.Me lähme minu linna-korterisse. Näita mulle enda haavu.." vastas ta mulle.

Ma tõusin ja tõstsin särgi, see oli juba läbi imbunud verest. Ribide kohas on mul tekkinud suht keskmist sorti haav. Ja nabakohas oli kõik üleni sinine.

"Vaheta särk ära, on sul kuskil siin sidemeid ? Seome su kinni ja siis lähme haiglasse. Ma ei lase su'ga enam nii käituda. On selge ? Su isa ei tee enam sulle liiga !!!" ütles Gert kui ta vandus mulle seda.

Ma näitasin kus on sidemed. Mu voodi all, mu isa ei lubaks neid kasutada. Ta tahaks et ma sureks, et ma enam Gerdiga koos ei saaks olla. Ta ei saa aru, et ma armastan teda juba väga kaua, ja me tahame koos olla.

Ma võtsin oma särgi seljast ja Gert võttis mu kaks kotti voodi alt ka , ja sidus mu kinni. veri hakks koheselt kinni jääma aga läbi sideme tuli ikka. Panin tume-musta särgi. Ta viskas mu riided kotti, mu meigi ja tossud. Viskas need aknast välja, ja siis avas akna üleni, et ma ei peaks pingutama, kui välja tulen.

"Aitäh sulle, kallis!" ütlesin talle, kui olime tee peale jõudnud. Me kõndisime kiiremini kui Gerdi maja paistis.

"Pole millegi eest tänada. Armastan sind." ütles ta mulle mul't ümbert kinni võttes ja toetades.

"Ma tean."ütlesin talle.

Me jõudsime tuppa, kui Gerdi ema nägi meid ja karjuma pistis. Gert rahustas ema ja käskis kutsuda enda isa, et ta meid linna haiglasse viiks. Me oleme Gerdiga üle poole-teise aasta koos olnud, ja ta ema pole mind enne nii hullus seisus näinud. Ma ei suutnud püsti seistagi. Gert läks isa otsima ja ema tegi mulle suhkruvett...

Gert tuli tagasi oma isaga, ja ta ohhetas kui mind nägi. 

Läksime välja ja Gert toetas mind , isa jäi veel tuppa, läks võtmeid otsima. 

Me jõudsime auto juurde, kui ma nägin kuidagi kahtlast kuju värava taga seismas. see oli mu... isa. .. 

Ta sihtis meid relvaga. 

"ÄRA TEE ISA !!!" Röökisin ma, kui nägin. 

Ta tulistas... Gert kukkus... ma langesin põlvini ja nutsin...

"kallis.." ei suutnud ma midagi öelda.. 

"Ma armastan sind!" olid ta viimased sõnad, ja ta sulges oma silmad.. Ta hoidis mu käest. 

"Ma armastan sind ka!!"röökisin ma.

Ma istusin vereloigus, Gerdi isa jooksis ümber maja ja karjusin emale et helistaks politseisse, ta jooksis minu juurde. Aga enne kui ta jõudis... 

Tulistas mu isa jälle... 

Ma kukkusinselili maha.... verekaotus oli niigi suur ja nüüd relv ka..

mu pisar langes mu kaelale , mida kaunistasid tume-pruunid juuksed. See oli viimane pisar mida ma nutsin oma elus...

                Mu isa tappis mu.