Sõidsin kodu ette ja parkisin auto garaažis.
Võitsin autost oma koti ja läksin tuppa.
"Tsau!" hüüdsin ma.
"Tere!'' hüüdis ema, "Kuidas peol läks?''
"Hästi.'' ütlesin talle kui elutuppa astusin.
"Siis on hästi."
Läksin ülesse oma tuppa ja läksin selili voodisse. Varsti tundsin vibreerimist taskus.
Võtsin telefoni välja ja mulle helistas võõras number.
"Jaa?'' küsisin ma.
"Tessarr.''ütles to.
"Fred, kust sa mu numbri said?'' küsisin ma.
"Vat nüüd sa ei tea.'' ütles poiss.
"Mul ei ole aega sinuga rääkida.''
"Ma tean, et on''
"Ja kui ongi, ma ei taha sinuga rääkida.''
"Palun saame kokku Tessarr.''
"Fred, ma ei tea.'' ohkasin ma.
"Tessarr.''
"Fred, räägime homme, ma tahan magada.''
"Tessarr, kell on viis.'' ütles ta.
"Ma olen väsinud, Fred, kui sa minuga rääkida tahad siis räägime homme, sest tõesti, ma vajan puhkust.'' ütlesin ma.
"No jah, millal ma sulle homme helistada tohin?''
"Helista peale kahtteist.''
"Olgu, homseni.''
"Jah." vastasin ma ja panin telefoni ära.
Tõusin istuli, panin jalga tudupüksid ja pluusi ning pugesin teki alla..
*
Ärkasin hommikul kell kümme ülesse.
Ma olin maganud nii kaua, aga tundsin end siiski väsinuna, tõusin püsti.
Jalutasin ukseni, avasin selle ja läksin kööki kohvi tegema.
Vaatasin kalendrisse ja tegin kindlaks, et vanemad on tööl. Panin käima teleka ning valisin muusikakanali. Viskasin telekapuldi kergelt diivanile ja panin kohvi jooksma.
Heitsin diivanile pikali ja lülitasin oma telefoni sisse. Mulle oli tulnud viisteist vastamata kõnet Fredilt.
"Mis on?" kirjutasin ma talle sõnumiga.
"Oh jumal tänatud, et sa üles ärkasid. Sa oma postkasti oled vaatanud? Suht jamad asjad on." vastas ta kiirelt.
Panin telefoni lauale ja läksin postkasti juurde. Seal oli kiri mulle. Kohtukutse David Clarksoni asjus. Kohal peab olema kahekümne seitsmenda hommikul.
"Mis mu vanemad ütlevad?''
"Ära ütle neile midagi." vastas Fred.
Vaatasin sõnumit ja vahetasin kanali ID peale.
Jõin oma kohvi ära ja vaatasin telefoni millele oli tulnud kolm sõnumit.
"Tessarr, millal me rääkida saame?'' '
"Ignoreerid?''
"Tessarr, vasta palun.''
Lugesin ja muigasin endamisi.
"Noh, mis on?" kirjutasin ma.
,,Millal me rääkida saame?'' oli järgmine sõnum Fredilt.
"Juba räägime ju?"
"Ei, silmastsilma."
"No, issand, tule minu poole siis.'' vastasin ma.
Panin telefoni lauale ja jooksin ülesse enda tuppa, et end korda teha.
Esimese asjana kui tuppa läksin panin selga lühikesed mustad püksid ja pluusi otsustasin panna valge.
Sättisin juuksed ja tegin õrna meigi.
Juba kuulsin koputust välisuksele, olin natuke närvis. Läksin trepist. Hingasin sisse-välja ja avasin ukse.
"Tessarr.'' ütles Fred ja kallistas mind.
Eemaldusin temast ning ta andis mulle lilled. Lasin ta sisse, juhatasin elutuppa ja panin lilled vaasi.
Jalutasin diivanini ja istusin diivanile.
"Nii, ja mis sa enda kaitseks nüüd ütled?" küsisin ma.
"Ma juba ütlesin, see ei olnud minu korraldatud suudlus," ütles Fred "palun usu mind."
"Niisama tuli musutama?" küsisin ma kaheldes.
"Just nii."
"Miks ma sind uskuda ei taha?" küsisin poisilt.
"Ma tõesti ei tea miks Fresh nii tegi." ütles Fred ning ta nägu kinnitas seda, et ta tõesti ei tea.
"Okei, ma usun sind." ütlesin ma järele andes.
