Jõudsime mu maja ette ning ma läksin esimesena autost välja ja tegin ukse lukust lahti.
Ma tahtsin lihtsalt Fredist eemale saada natukeseks, see kõik mis meie vahel oli, oli nii imelik, ometi me ei olnud koos ja ometi me ei olnud ka sõbrad.
Me olime "sõbrad"?
Sest sõbrad ja "sõbrad" ei ole ju sama asi?
Ja suhe ja "sõprus" ei ole ka ju sama?
Kohe tulid ka teised järgi.
"Tessa, kas sa teed ise pitsat?'' küsis Grethe.
"Mhm.'' ütlesin ma ning võtsin kapist välja asjad mida vaja oli.
Hakkasin tegema, kui kuulsin samme köögi poole tulemas.
"Hei.'' ütles Fred uksel naeratades.
Naeratasin talle vastu ja panin pitsa ahju.
"Fred, mis me oleme?'' küsisin ma kindaid lauale asetades.
"Sõbrad, vist.'' ütles ta rahulikult.
"Kas me oleme sõbrad või "sõbrad"?'' küsisin ma.
"Me oleme,'' ütles Fred mulle lähenedes, ta tõstis mu lauale istuma ja vaatas mulle silma, "'sõbrad'.''
Naeratasin ja suudlesin teda.
Meie sattus peale David.
"Nagu näha olete leppinud?" ütles David naerdes.
"David, me oleme lihtsalt sõbrad." ütles Fred plikaliku häält tehes ja suudles mind õrnalt.
Sisse astus Grethe, kellel oli käes šampusepudel. Ta lasi korgi pauguga õhku ning kisendas.
"Seda peab tähistama, David on süütu, Tessa ja Fred on jälle koos, kõik on jälle korras!" hüüdis Grethe rõõmsalt.
"Kas ikka on 'süütu'?" küsis Fred.
"Selles ma kahtleks." muigas Grethe.
"No aga kui Grethe juba šampuse tõi, siis ehk jooks ka?" küsisin ma laualt maha ronides.
"Ma otsin klaasid," ütles Fred, "teie nautige edasi, te pole üksteist kaua näinud."
Ulatasime üksteisele klaasid.
"Äkki ma alustaks nüüd pitsa tegemisega?" ütlesin ma, sest mulle tuli meelde miks ma tegelikult kööki tulin.
"Äkki ma saan kuidagi aidata?" küsis Fred naeratades.
"Ma saan ise hakkama küll, sa võid minna."
Varsti sain pitsa valmis. Viisin selle laua peale, Grethe ja David olid vahepeal poest läbi käinud ja toonud igasugu snäkke ja jooke. Fred oli välja otsinud pudeli, tal tuli mõte tõde või tegu mängida. Istusime ringi ja hakasime pudelit keerutama. Fred alustas. Pudel jäi Grethe peale.
"Tõde või tegu?" küsis Fred pitsalõiku hammustades.
"Tegu," ütles Grethe, "teeme täna põnevamalt."
"Okeii, " ütles Fred mõtlevalt, "mine naabri ukse taha hommikumantlis ja ütle, et sind häirib selle maja koera haukumine."
"Aga neil ju pole koera?" ütles Grethe naerdes.
,,Selles mõte ongi, kuule, kell on alles kaheksa, ega nad ju ei maga veel." ütles Fred Grethele hommikumantli visates.
Seisime kõik akna peale vaatama ja nägime kuidas Grethe läks.
Kuulsime nende juttu pealt ja naersime.
Naaber lõi ukse kinni ja Grethe tuli naerdes meie maja poole.
Istusime tagasi põrandale.
"Tõde või tegu." küsis Grethe Fredilt, sest seekord oli jäänud pudeli ots tema peale.
"No teeme siis tegu." ütles Fred.
"Sa pead minema poodi, tegema lahti kondoomipaki, kurgile selle otsa panema ja siis müüja juurde minema: ,,Ma ei tea kuidas see kilekott kurgi ümber käib." ütles Grethe irvitades.
"Sa oled õel," ütles Fred naerdes, "tulge nüüd autosse, sõidame poodi."
Jäime ise kogu tegevuse ajal tahaplaanile. Fred võttis paki kondoome, kurgi ja läks sellega müüja ninaalla.Ta toppis kondoomi kurgile otsa ja läks müüja juurde.Müüja oli Frediga üsna samavanune, blondide lokkidega ning lühikese kasvuga.
Fred oli näost punane. Ta läkski müüja juurde öeldes, et ta ei tea kuidas see kilekott käib.Müüja hakkas kõva häälega naerma, sama tegime ka meie.
"Ma arvan, et see ei käi kurgi otsa, paraku peate selle kondoomipaki nüüd kinni maksma." ütles müüja naerdes.
Fred vaatas minu poole nõutult, tal polnud raha kaasas. Seega andsin talle raha, ta tasus arve ja läksime koju tagasi.
,,Tänaseks vist pudelikeerutamisest aitab." ütlesin naerdes diivanile viskudes.
