Mu päev oli alanud suure pauguga ja ma ei saanudki rahus nautida oma hommikust banaani.
Ma läksin arvutisse ja nägin, et mu presidendi rahad olid üle tulnud. See tähendab seda, et täna saab kanepit osta. Panin selga oma tavalised Gucci riided ja astusin majast välja. Mind ootas juba minu uber ja ma hüppasin sisse.
"Tere ema! Kuhu me täna sõidame?" küsis mu uberdriver.
"Lähme ligeima rahaautomaadi juurde, ma pean oma presidendi rahad välja võtma ja veits cracki ostma," laususin ma.
Me sõitsime kiiruga Selveri rahaautomaadi juurde. Ma võtsin välja piisava koguse raha ja läksin Selveri taha oma diileri juurde. Ta andis mulle kanepi ja pani jooksu. Aga oo shit... MA NÄGIN NURGA TAGANT KAHTE POLITSEIAUTOT. Ma mõistsin, et mu uberdriver oli mu ülesse andnud. Niisuguseid pagulasi ei tohiks Eestisse lasta. Ma jooksin nagu tuul Selku peldikusse. Kuna ma olen president, on mul terve Eesti peal palju käike oma koju. Üks neist asub Tondi Selveri kolmanda vetsukabiini potis. Ma siis hüppasin potti ja olingi paari sekundi pärast kodus.
Kell oli 4:20, ma olin juba oma joindid valmis keeranud ja hakkasin vaikselt neid popsutama. Kuni järsku ma nägin jälle Toomast. Ta liitus minuga ja tal oli kaasas ka pudel Laua viina. Ja mis edasi sai, seda ma juba ei mäleta.
