Sinu ori 2

1. Peatükk

Mu nimi on Rosie Rose.

Olen 17aastane ja töötan kohvikus, mis juttude järgi oli kunagi päevasel ajal baar aga öösel bordell.

Lisaks olen ma abielus.

See polnud mu enda otsus, vaid mu vanemate.

Arvan, et nii püüdsid nad mind karistada, kuna ei vastanud nende nõuetele.

Mu abikaasa nimi on Daniel Timelost.

Abiellusin 15aastaselt.

Alguses arvasin, et Daniel on tore aga ei kus sa sellega.

Me leppisime küll kokku, et ta võib olla kellega tahab ning üksteisega oleme näiliselt ainult, siis kui vaja oli.

Kuid see kõik muutus koheselt pärast mesinädalaid.

Alguses küll veel pisut normaalne - käisin koolis nagu tavaline põhikooli õpilane.

Hiljem hakkas ta mind kamandama nõudes mult, et ma ei tohi teda petta ning pean käituma nagu sõnakuulelik naine.

Tema omapoolt ei lubanud midagi.

Pea iga kuu möödudes pani ta mulle keelud ning piirangud peale.

Sealt edasi muutus mu elu Danieliga põrguks.

Igakord kui ma ei jälginud ta kehtestatud reegleid, sain peksa.

Tema aga käis baarides lõbutsemas.

Ta olevat leidnud endale mingisugused "sõbrad".

Õhtuti oli Daniel maani purjus.

Alguses ehmusin ära aga hiljem ei teinud ma sellest väljagi.

Ta ei piirdunud sellega, vaid hakkas mind ka peksma ja mind vägisi võtma.

Nii möödusid mitu aastat.

Alguses piirdusid peksmised sellega, et kui ta oli mulle vahele jäänud mõne enda armukesega lukustas mind keldrisse.

Peagi olin sunnitud tööd otsima.

Nagu ütlesin ennest, siis sain tööd ühes kohvikus.

Mul jäi hariduse omamine aina poolikuks, sest pidin töötama.

Vanemad ju mind ei toetanud ega käinud ka külas.

Ma ei saanud neilt kõnetki.

Kui ise helistasin, siis ei võtnud nad vastu.

Ka sõnumitega oli sama.

Pidin sellepärast õppekäikudest loobuma, mis nõudsid raha.

Kogu majapidamine jäi minu õlgadele.

Ma mõtlesin isegi lahutuse peale.

Kahjuks polnud see võimalik.

Lahutus nõudis mult väga palju raha ning mõlema nõusolekut.

Seda aga Danielilt ei saanud, vaid peksa.

Kusjuures mul on ka vend nimega Diego.

Me pole üksteisega rääkinud sestsaadik kui vanemad saatsid ta Rowelisse õppima.

Pärast seda ei tea ma midagi oma vennast.

Kahtlustan, et see on mu vanemate kätetöö.

Nagu näha olen perekonnast välja lõigatud siia surema.

Mind aitab siin elus ainus inimene, kelleks on Lia Miracle.

Kui ma ei eksi, siis on ta proua Cathy ja härra Orlando tütar.

Ta proovis mind alati naerma ajada, kuid ei midagi.

Pigem nutsin kui naersin.

Minu jaoks polnud naeru olemaski.

Olin pidevalt kaetud sinikatega ja lõhnasin alkoholi järele, kuigi ise ei tarbinud.

Käisin pidevalt Lia juures pesemas, sest ta elas suurem osa ajast üksi.

Kartsin koju minna pärast tööd, et Daniel teeb uuesti mulle midagi.