Sinu ori 2

12. Peatükk

Järgmisel hommikul lähen tööle ja lõunal on mul kokkusaamine Augusti õdedega.

Pean Charlotte'iga sellest rääkima, et ta mulle asendaks, kuni ära olen.

Lähen tööle varem, et saaksin teha ära nii palju kui võimalik.

Töötan kuni lõunani või õigemini püüdnud, sest kui täna tööle jõudsin, leidsin lilli enda kabinetis.

Raamatukogus leidus neid ka.

Huvitav, kes nii palju lilli võis jätta?

Aga samas kui ma mõtlen eilsele, siis isegi tean vastust - August.

Ühel hetkel otsustan Nigelit külastada tööl.

Küsin: "Nigel, ega sina mu kabinetti lilli ei jätnud?"

Nigel: "Jätsin."

Küsin taas: "Aga raamatukokku?"

Nigel: "Ei. Kas mitte sina ja härra August ei käi seal?"

Vastan: "Ma käin aga minu meelest härra August seal ei käi."

Nigel: "Huvitav. Siis ma panin mööda. Ajasin härra kellegi teisega segamini."

Olen segaduses: "Mis mõttes?"

Nigel: "Ei midagi."

Otsustan Charlotte'iga rääkida ja saan talt positiivse vastuse.

Palun tal mitte midagi mainida Augustile, kuid kui ta küsima peaks, siis vastus lihtne, et mul on asja ajada väljaspool tööd.

Seejärel lahkun koheselt.

Ruttan sinna, kus pidime kohtuma ehk mõnes kohvikus.

Seal nad ongi - Catherine, Sofie ja Lia.

Lia: "Kus sa olid nii kaua?"

Vabandan: "Vabanda, mul läks kauem kui arvasin. Lihtsalt mulle jäeti täna mitmesse kohta lilli."

Lia: "Kes küll?"

Vastan: "Ei tea aga hakkame äkki nüüd asja kallale."

Lia: "Õige jaa. Catherine ja Sofie, see on minu parim sõber Rosie."

Catherine: "Lia, me teame juba ammu teda, sest ta töötab Augusti alluvuses. Nüüd Rosie, telli endale kohvi ja hakka rääkima."

Vastan: "Hästi preili Catherine!"

Catherine: "Üks asi veel, ära preilita meid siin, kuni sa tööl pole."

Sõnan: "Aga ma olen töö ajast siin."

Catherine: "See ei loe! Praegu sa kontoris pole ja kui tõepoolest mu vend sinust huvitatud on siis kohe kindlasti mitte ei kutsu sa mind preiliks või prouaks. Paari sõnaga - ei mingit ametlikust."

Noogutan ja esitan tellimuse.

Mõne aja pärast tuuakse kohvi mulle.

Räägin neile kõigest, mis minuga juhtunud on alates sellest kui siia kolisin.

Enda minevikust ma ei maini midagi erilist välja arvatud selle koha, kui Augustit esimest korda kohtasin.

Ei tea isegi, miks nii sügavuti lähen.

Nad kuulavad mind suure huviga.

Pärast loo lõppu noogutavad Catherine ja Sofie, nagu mõeldes millegi üle.

Catherine: "Sofie, sa arvad sama mis ma?"

Sofie noogutab Catherine'le vastuseks.

Catherine: "Rosie, August on sinusse armunud!"