Katastroofiline Suvevaheag

5

Lähme oma hotelli tuppa, vahetame riided,ning lähme alla. Õhtusöök on võrratu. Mul polnud aimugi,et see nii luksuslik oli. Veel oli meil plaanis poodidesse kolama minna. Nii me tegimegi. Olime juba valmis uksest välja astuma,kuid siis tuli meile kõigile meelde,et isa saab oma kaardi kätte alles ülehomme. Mõtlesime mida teha,kuna mul oli vaja plätusid ja emal päiksekreemi. Me lihtsalt seisime,ning mõtlesime,mida teha. Siis tuli mulle meelde üks asi. Kuna isa mainis sellest reisist meie umbes pool aastat tagasi,siis loomulikult olin ma hakanud kohe raha koguma. Ning selle pooleaastaga kogusin ma umbes 70 eurot,kuna vahepeal oli mul sünnipäev,kust ma sain ka raha ja nii edasi. Igatahes. Hea et see mulle just praegu,kõige sobivamal momendil meelde tuli. Ma jooksin oma koti juurde,võtsin sealt rahakoti ning vaatasin sinna sisse. Kõik raha oli alles. Läksin rahulolevana teiste juurde tagasi. Näitasin oma raha ka emale ning isale ja seletasin ära,kust see kõik tulnud on. "Oled sa kindel,et tahad kõike seda raha meie peale kulutada?" küsis isa. "Muidugi."  vastasin ma. Niisiis läksimegi kõik shoppama. Kuid nüüd oli see kõik natuke teistmoodi. Kui tavaliselt,küdisin mina emalt ja isalt asju,siis nüüd pidid nemad minu käest küsima,kuna neil endal raha ju polnud. Päris koomiline olukord. Mõned inimesed vaatasid meid poes,ning naeratasid omaette. Endale ostsin ma siiski kõige rohkem asju. Ma ostsin endale plätud,päikseprillid,ja ühe huuleläike. Ema sai endale oma päikseprillid. Mu vend Rasmus sai jäätist,ning isa sai kaabu. Raha jäi järgi umbes 50 eurot. Poole kümne paiku hakkasime me hotelli poole tagasi liikuma. Kõik olid rampväsinud. Kui hotelli tagasi jõudsime,panime oma asjad ära,ning jäime kõik kohe magama.