Katastroofiline Suvevaheag

seitsmes osa

Võtsin kätte esimese paki ja seal sees oli...

Esimeses pakis oli ilus must nahktagi emalt. Läksin ema juurde ning kallistasin teda. Võtsin teise paki mis oli väiksem ning ka raskem. Tegin selle lahti,ning seal sees oli ilus tumeroheline kõlar. See oli isalt,niiet läksin tema juurde ning kallistasin ka teda. Võtsin praeguse viimase paki ning seal sees oli raamat. Alguses olin küll natuke pettunud,kuid pärast leppisin sellega,sest igaühel peaks ju olema vähemalt paar raamatut. Läksin Rasmuse juurde,ning kallistasin teda,kuna raamat oli temalt. Siis otsustasime minna randa. Kui olime rannast tagasi läksime oma hotelli tuppa.

Srry ma ei viitsi edasi kirjutada niiet jätame natuke vahele.

Järgmine päev oli vihmane,ning pärast hommikusööki,otsustasin minna tagasi voodisse,ning hakata lugema seda raamatut,mis ma sünnipäevaks olin saanud. Tegin raamatukaane lahti ning alustasin esimese peatüki lugemist.

1.peatükk.

Kes ütles,et ajas ei saa rännata.
Paar aastat tagasi peeti suviti ühte toredat lastelaagrit. Kuni selleni,kui üks poiss laagris jäljetult ära kadus. Temast jäid järgi vaid prillid. Siis pandi see kinni,kuna ei tahetud,et midagi sellist veel juhtuks. Niikuinii poleks ükski lapsevanem oma last sinna saatnud. Aga et oma mainet säilitada,mõtlesid lastelaagri juht ja kaks inimest veel välja plaani,kuidas mitte mingisugust süüd nende peale ei langeks. Nad süüdistasid kõiges puhveti töötajat,proua Nancyt. Vaene vanaproua vahistati kümmneks aastaks. Keegi ei tea,kus on need kolm inimest kellele kõik tegelik süü kuulub.
Olin nii võrd hõivatud lugemisega,et ei märganudki kuidas vihm oli üle läinud,ning päike oli välja tulnud. Kuid pidin siiski raamatu käest ära panema,kuna ema kutsus mind õue kaasa. Siiski olin õnnelik,sest esimene peatükk oli just läbi saanud.