Ellujääja

1. Peatükk

Olen olnud täiesti tavaline tüdruk alates sellest ajast kui vanemad mu hülgasid. Hülgamise tegelikku põhjust pole mul siiani teada. Võibolla olid nad noored ja nad polnud väärilised mind kasvatama või oli põhjus milleskis muus. Ma kasvasin lastekodus, kus oli kõik vajalik. Sõbralikud ja hoolivad hooldajad ning teised lapsed. Minul polnud eriti sõpru. Käisin praegu täiesti tavalises koolis keset linna kuigi taheti mind panna eliitkooli nagu teisigi. Nad nägid minus midagi erilist.

Eliitkool oli lastekodule palju lähemal kui teine kool. Sinna pidin iga hommik mitme transpordivahendiga minema aga mulle sobis.

Esimene päev koolis.

Ma olin esimest korda kooli poole teel. seljas valge pluus ja must seelik. Ma eriti ei teadnud kus täpsemalt see kool asus. Sõitsin bussiga linna parasjagu, kell oli 7 aga koolis pidin olema 9 siis oli mul aega seda otsida. Bussi sisenes väike poiss, umbes minuvanune. Ta loivas minu kõrvale istuma.

,,tere, kas sa tead kus West Palm school asub?" Küsisin ma poisi käest.

,,emme räägib, et ma ei tohi bussis võõrastega rääkida aga see on kool, kuhu ka mina sõidan." Vastas ta mulle armsalt otsa vaadates. ,,Kas sa oled ka sinnapoole teel?" Küsis ta siis seejärel.

,,jah olen küll aga ma ei oska sinna minna."

,,me võime koos minna." Vastab ta rõõmsalt.

Buss peatus peatuses West Palm ja me läksime maha ning mööda Palmide alleed. kaugel paistis suur valge maja. Ma ei pannud tähelegi kui ma vaatasin seda suu ammuli. See eliitkool oli kulunud ja seal luusisid alati ringi kambad kuid kool, kuhu mina läksin oli ilus, just renoveeritud. Ma ei osanud midagi selle peale kosta. Poiss, kelle olin ma juba peaaegu unustanud, müksas mind ja küsis ,,kas läheme sisse ka?"

Naeratasin talle ,,lähme." Vastasin ma ja võtsin talt käest kinni.

Sisenesime kooli, lapsed jooksid ringi ja kiljusid. Tädi, kes seisis ukse najal võttis meid sõbralikult vastu ja juhatas meid garderoobi, kus riideid vahetada. Me läksime poisiga ühte klassi, istudes pinki üksteise kõrvale.

,,Ma ei teagi, mis su nimi on?" Küsis ta seejärel.

,,mu nimi on Annie." Vastasin ma rõõmsalt naeratades.

,,minu nimi on Robbie."

,,tore Robbie." Noogutasin ma.

Meil oli 1.klasside aktus ja saime aabitsad nagu tavalised koolilapsed ikka. See oli tore kool ja ma käisin jumala igapäev kohal, isegi haigena, sest ma ei tahtnud puududa selle päevani kui..

1.september West Palm School 6 aastat hiljem

Olin saanud 13 Aastaseks ja käisin 7. Klassis. Olin kooli poole teel, bussiga nagu alati. Sisenesin kooli, kõik oli sama kui garderoobi sisenes mingi plika, kes nügides möödus minust. Sättis oma salke ja tegi ülbe näo pähe ,,ära koperda mul jalus, lipakas!" Öiendas ta.

,,kle, kes sa enda arust oled libu, et tuled minuga siin öiendama?!" Ülbasin tagasi.

,,sa ei tule mulle libu ütlema!" Karjus ta. Ma oleksin tahtnud veel midagi lisada aga tund hakkas ja ma liikusin klassiuksest poole. Seal ootas mind oma pingis Robbie Wordstrong.

Läksin ja istusin ta kõrvale. Siis jõudis see libu klassi, blondide juustega ja pikkade kunstküüntega. Ta tutvustas end klassiees ,,Tere! Mu nimi on Helia ja ma tulin siia eliitkoolist. Ma lootsin, et leian siit palju sõpru, sest mu vanas koolis olid kõik lipakad."

ta käis eliitkoolis, No nüüd on selge miks ta selline bitch on. Robbie vaatas mind ja siis seda libu ning ütles seejärel oma arvamuse ,,Temaga arvestades, oled sina Annie palju ilusam!"