Ariana Pov
Ma tõmbusin aeglaselt Eric'ust eemale ning vaatasin ta huuli.
"Anna andeks, ma poleks tohtinud" sosistasin ma nuuksatades ning pühkisin käega üle oma huulte.
"Ariana" haaras poiss mu käest ning ma rabelesin end tema küljest lahti. Ma jooksin palatist välja ning suundusin välisukse poole.
Jooksin üle tee asuva surnuaia poole.
Ma istusin haua ette ning panin käed oma näo ette. Ma olin valetaja. Ma tundsin oma tegude pärast häbi ning karjusin üle surnuaia.
"Ariana" kuulsin ma oma seljatagant hella ning hoolivat häält. See pani mind veel rohkem nutma ning ma värisesin üle kogu oma keha.
"Ariana, kõik saab korda. " lausus Noah ning istus mu kõrvale maha.
"Ei Noah, kõik on läbi. Enam ei saa midagi korda" ütlesin ma vaikselt ning suunasin oma pilgu maha.
"Miks sa nii ütled?" küsis poiss.
"Ma suudlesin Ericu't" tulid õrnad sõnad mu suust ning pisarad voolasid üle mu põse teades, et olen Justini reetnud.
"Ma olen reetur" sosistasin ma veel .
"Ariana, ma ei tea mida öelda. Vähemalt ei juhtunud midagi hullemat eksju. Kõik saab korda, Justin saab terveks ja andestab sulle. Palun ole rahulik" üritas ta mind lohutada.
Poiss tõusis püsti ning ulatas mulle oma käe.
"Tõuse, ma tahan sulle midagi näidata" naeratas ta ning ma haarasin ta käest.
"Aitäh, et sa minujaoks olemas oled." vastasin ning tõusin poisi käe abil püsti.
"Iga kell. Ära muretse eksju. Sa olid segaduses. See on mõistetav, su süda valutab lihtsalt Justini pärast. "
Ma noogutasin ning kõndisin poisi järel haiglasse.
Süda mu sees lõi meeletult teades, et olin Justini reetnud. Alles nüüd, kui ta oli suremas sain ma aru, et armastan vaid teda. Alles nüüd, kui ma sain vaid loota et temaga saab kõik korda.
Me jõudsime Noahiga Robbie palati ette ning me vaatasime teineteisele otsa.
"Miks sa mu siia tõid?" küsisin ma olles segaduses.
"Ma tulin sind juba enne kutsuma aga sa jooksid ära. " naeratas ta ning avas palati ukse.
Ma suunasin oma nukra pilgu palati poole ning nägin seal istumas poissi, kes minupärast seal voodis lebas. Ma jägisin teda ning mu süda lõi tugevalt ning mu silmad muutusid vesiseks nähes, et poiss oli oma silmad avanud.
"Robbie" ohkasin ma rõõmsalt.
Mu näole tekkis suur naeratus ning ma jooksin poisi juurde ja kallistasin teda.
"Robbie, mul on nii hea meel et sa silmad avasid" sõnasin ma tema embuses olles.
Ma vaatasin talle silma ning kuulsin, kuidas mu seljataga uks lahti läks.
"Robbie" lausus Marieela naeratades ning jooksis poisi juurde.
"Kuidas sa ennast tunned?" küsisin ma Robbielt vältides Marieela kohalolu.
"Paremini. Kõik kohad valutavad aind" torises ta ning üritas istuli tõusta.
"Ära tõuse palun" keelas Marieela teda ning aitas poisi tagasi pikali.
Ma ohkasin taaskord kergendatult ning vaatasin ōrnalt naeratades poisi poole.
________
Istusin juba mitmendat tundi űksinda Justini palatis ning ootasin seda imelist hetke, millal poiss oma imekaunid pruunid silmad avab.
Ma tōusin diivanilt püsti ning läksin poisi poole. Ma istusin vaikselt ta voodile ning võtsin ta käest kinni.
"Anna mulle andeks, et su reetsin" sõnasin ma vaiksel toonil poisile ning vaatasin tema huuli.
"Selleks, et ma sinuga jääksin pead sa muutuma Justin. Ma olen sulle valmis kõige eest andestama, kui sa vaid muutuksid. Ma armastan sind" laususin ma ning kallistasin teda õrnalt.
"Kuid kui sa ei suuda muutuda siis ma lahkun seekord igaveseks, tea seda. Ma vaid soovin et sa ärkasid." ma ohkasin ning liikusin oma huultega lähemale tema omadele.
Eric'u Pov.
Ma avasin Justini palati ukse ning nägin Arianat tema huultele enda omadega lähenemas.
Mu süda oli ühe hetkega purustatud ning ma tundsin meeletut valu.
Tüdruk vaatas mulle vaid lihtsalt hirmunud pilguga otsa ning ma vaatasin neid kahte pisar põsel alla voolamas.
Ma teadsin, et ta ei ole kunagi minu.
