Lained

Lained mu mõtteis

Oh aeg oh aeg, mul seda ei jätku,
vaheaega nautima pean hakkama kähku.
Mul mõtteis, mul mõtteis on segased lood,
igasugu huvitavaid mõtteid mul koos.
----------------------------
Ma olin vaimselt selleks valmis. Valmis endameelest. Täna on algamas vaheaeg ja guess what?
Ma sain tööd rannavalvurina!

See tähendab et ma saan chillida tibidega, lõbutseda rannas ja samas teenida ning päästa elusid.

Ärkasin tollel hommikul vara, panin jalga oma punased shortsid ja valge maika. Pesin hambad, panin käele oma kella ning tegin köögis hommikukohvi. Jõin paar lonksu ja vaatasin hommikust päikest, mille peale sain ma sõnumi.

Angelica: "Sau Jakeee"

Jake: "Eh tsau jah! 😁"

Angelica: "Valmis esimeseks tööpäevaks?"

Jake: "Võime selle peale kihla vedada."

Angelica: "Hehe welp, näeme kuurortis sest guess what, ma sain ka tööd! Ma õpetan lapsi ujuma ja surfama!"

Jake: "Ohhohhhh!" (No PER-)

Angelica: "Jaa, igatahes ma pakkimaaa. Byeeee! 😇❤️"

Ma ei viitsind vastata. Seda veel vaja et tema ka sinna ronib. Nagu mul poleks niigi tegemist. Ma jõin lõpuni oma kohvi, ning suundusin oma magamistuppa. Mõtlesin veel vähele et kuidas ma saaks teda võimalikult palju vältida, sest ma tegelikult olen seal puhkamiseks. Ma ju elan nüüd 3 kuud kuurorti kulul ha. Saan surfata ja häti tunda ennast.
Pakkisin oma kotid ja suundusin garaaži. Topisin kotid oma uuele Audile mille vanemad ostsid sünnipäevaks, panin jalga oma vansi jalanõud ja hüppasin Audisse. Olen nüüd teel kuurorti. Tuul jookseb läbi juuste, väljas on soe ja ma sõidan, muudkui sõidan. Peagi paistab mu silmapiirilt Päikesepaiste surfikuurort. Mis seal saama hakkab, sellest juba järgmises peatükis.

Tee on pikk ja sirge,
siht on õige ja kindel.
Olen ma taaskord kaugel veel,
ootame ja näeme, mis paistmas on ees...

----------------------------
Eelvaade:

Järgmises osas jõuab peategelane kuurortisse ja saab meeldiva üllatuse aga sellest täpsemalt järmises osas.