7. Peatükk

353 39 2
                                    

Emma POV

Rääkisime koos Samiga kuni vihma sadama hakkas. Ta muundus ja viis meid minu koju. Lasin ta oma tuppa ning laenasin talle Matty pükse. Lamasime Samiga mu voodil ning ta rääkis mulle sellest ajast, kui ta muundus mitu ööd järjest.

"Peale esimest muundumist ma jooksin kodust ära. Ma muundusin valudes ja oksendades. Ning ei suutnud pärast tagasi muunduda. Jooksin alateadvuses mõni kilomeeter ning muundusin tagasi inimeseks. Olin tundmatus kohas ning alasti. Otsisin inimesi, kuid olin sügavas metsas. Ja nii mitu nädalat... " ütles Sam, pilk kauge ja kurb. "See oli kindlasti valus" pomisesin, mõtted kogunemas Jessie ümber.

Varsti magasime kahekesi üksteise kaisus, Sam vaikselt nohsedes.

***

Ärkasin ühes ruumis hundiga. Ta jälgis mind. Sam. "Sam" sosistasin. Ta pea pöördus, nagu küsiks mis on?. "S-sa o-o-oled h-hunt" kogelesin. Äkki oli Sam paljana mu ees. Pöörasin pilgu ära, kui Sam järgmise paari Matty pükse jalga pani. Mu silmad olid suletud. Sami käed põimusid mu ning ma tundsin ta pilku endal.

Avasin silmad ja vaatasin Sami ilusatesse silmadesse. Peaaegu uppusin nendes. Ta pöial tõusis ning libises üle mu alumise huule ning ma värisesin. Siis liikus ta ligemale, kuid suudles mu kõrvalesta. Värisesin veel tugevamini. Siis libisesid ta huuled mu kaela alla ja suudlesid mind sealt. Värisesin veel tugevamini ning Sam tõmbas mu endale sülle.

Lõpuks ometi surus Sam oma huuled minu omadele. Ma surusin end tema vastu ja vastasin talle nii kõvasti, et arvasin, et mu huuled purunevad. Ning ma kaotasin hetkeks teadvuse.

"Mis juhtus?" küsis Sam. "Ma vist unustasin hingata" pomisesin. Sam itsitas selle peale ja tõmbas mu järgmiseks suudluseks ligidale.

Kaunil aasalOù les histoires vivent. Découvrez maintenant