Uus algus

Amelia

Astusin oma uute korterisse. Uute ellu. Korter ei olnud eriti suur. Kaks tuba, köök ning vannituba. Väike kuid kodune. Just nagu mulle meeldib. Linn oli küll suurem, kui olen harjunud. Kuid ka sellega annab harjuda. 

Viskasin enda kotid voodi peale. Mul oli täna veel töö vestlus, kuid sinna oli veel mõned tunnid. Selle aja sees ma: 

                                   1)uurisin korteris ringi

                                   2) laulsin nii kõvasti, et mul hakkas piinlik(kuigi kedagi teist, peale minu, korteris ei olnud)

                                    3) kujutasin ette, mida ma selle korteriga ette võtan

See järel lahkusin korterist ning liikusin läbi linna tulevase töökoha poole(loodetavasti). See ei olnud midagi erilist. Väike kohvik, kus aimatavasti väga palju inimesi ei käi, ja mis sobib mulle suurepäraselt. 

Kohvikusse sisse astudes, tabas mind koduse õuna koogi lõhn mind. Vaatasin ringi ning kõik oli peaagu nagu ma ette kujutasin. Minu poole astus viie kümnendates naine, väga sõbralikku näoga.

"Tervist, kas te soovite midagi tellida?" küsis ta naeratusega

"Ei, ma tulid tegelikult töövestlusele," naeratasin tagasihoidlikult.

"Oo, kui tore. Astuge aga siia poole. Võtke istet," näitas ta käega toolide poole. Võtsin istet ning vaatasin naise sõbralikku nägu. Ta nägu tundus nagu vanaemal, kes on ALATI rõõmus. Ja see tunne tegi mind elavamaks ja rõõmsamaks.

" Noh, nagu näed kullake, ei ole siin praegu rahvast praegu, kuid kuna suvi hakkab peagi siis hakkab turistide hoovuseid tulema ning mul oleks veidi lisaabi vaja. Kas sa tead midagi söögi tegemisest? Oled varem sellises asutuses töötanud?" 

"Oskan küll, mul on kaasas paberid, -" hakkasin rääkima, kuid naine katkestas mind

" Pole vaja näidata, võtan su sõna selle peale." naeratas naine.

"Oled tööle võetud," vaatas ta mulle otsa ning tõusis üles. Ta ulatas mulle paberi.

"Siin on su tööajad. Kas sa saad homme alustada?" 

Ma noogutasin ning tõusin püsti. Naine naeratas viimast korda ning kadus tagaruumi/kööki.

Ma jalutasin kohvikust välja ning ohkasin kergendatult.

Uus linn. Uus korter. Uus töö. Uus elu.