Kuuled kauguses hüüd,
põhjast tühista on raske püüd.
Valgus aina kaugemaks jääb,
ning mustus aina tihedamaks saab.
.......
Las räägib tuul su huultel,
ja päike su punasel palvel.
Et naeratus su näol püsiks,
ja et see iial ei väsiks.
.......
Südame soojus su põue poeb,
ja su mõistus seda loeb.
Ning kui akna taga on tuul,
siia kurbust täidab su mõru suu.
CT.
YOU ARE READING
Mere hääl
PoetryLuuled, mida kirjutan nii päeval kui ööl. Ja need on kui viisita laulud. Mõtted elust, minevikust, tulevikust, loodusest ning meist endist.
