Ütlemata sõnad

2. Tõde

,,Ma tean, et sa tahad teada, kus su isa on ja"
Katkestasin teda poole lause pealt öeldes: ,,ilmselgelt ma tahan seda teada."

Ema vastas ohates: ,,ma ei tea seda isegi"

Mu esimene mõte oli mis mõttes ta ei tea seda.

,,Mia sa kuulsid õieti... ma tõesti ei tea seda, see lihtsalt läks nii ma olin tol hetkel 16 ning ta oli nii ilus ja ma olin joonud ja see ma ei tea lihtsalt juhtus," rääkis mu ema kiirustades.

Ma ei osanudki kohe miskit öelda pärast hetkelist pausi otsustasin suu lahti teha.

,,Ema, kui sa ei tea, kus ta on siis ütle vähemalt seda, kes ta on?"

,,Ma ei tea seda ka..."

,,mida?????"

,,Ma ei jõudnud seda küsida, ta oli ärgates juba läinud"

,,Kas sa just praegu ütlesid, et ma olen lihtsalt üheööseikluse tulemus?" Tõstsin seda küsides oma häält korralikult

Ema silmites mind veidi aega neelates tugevasti enne kui lausus: ,,Ma ei sõnastaks seda päris nii."

,,Ja kuidas seda sina siis sõnastaksid," küsisin juba karjudes

,,Sa kõlad nagu ma poleks sind tahtnud, muidugi ma tahtsin, sa oled kogu elu olnud minu pisike Chelsi ja see, kes su eostas ei mängi mingit rolli ja jutul lõpp."

,,Ema sa ei saa aru."

,,Millest ma aru ei saa? Kas sellest, et sul on hetkel lihtsalt üks teismelise jonn teada saada, kes su isa on?"

,,See pole jonn, vaid mul on õigus seda teada," jälgisin ema ise pühkides silmist voolavaid soolaseid pisaraid.

Tundus, et mu pisarates nägemine veidike leevendas ema viha ja ta sõnas juba veidi rahulikumalt. ,,Okei ma tean, et sul on see õigus, lihtsalt ma ei tema kohta midagi muud peale selle, et ta on hispaanlane ja üpris rikas arhitekt."

,,Mis sa enne seksi ei suvatsenud isegi ta nime küsida," laususin põlgusega. Ma teadsin, et see teeb talle meeletult haiget, aga ma ei saanud sinna mitte kui midagi parata.

,,Muidugi ma küsisin seda temalt, mida sa minust õige arvad? Ta ütles lihtsalt, et sellised asjad jäävad hilisemaks ning hommikul ärgates oli ta juba läinud, vähemalt hotellitoa arve maksis tema kinni.

,,Ma ausalt öeldes poleks sinust uskunud seda ema, et sa oled nii lõdva püksikummiga.
Hetk pärast selle lausumist muutusid mu ema silmad sama suureks kui õhupallid.

,,Ma ei ole lõdva püksikummiga, ta oli mu esimene ja väga eriline."

,Ahah, aga Minu arvates ei õigusta see midagi."
,,Tütreke ma tean seda."

,,Ema, kas isa teadis, et ma pole tema laps?"

,,Jah, ma olin temaga tutvudes kaheksandat kuud rase ja vägaaaa suur."

See pani mu hetkeks isegi naeratama, aga ma sisestasin omale kohe, et ma pean olema kuri, huh.

,,Kas te lahutate isaga?"