Istusin oma toa tugitoolis ning vaatasin aknast välja, mõtted jooksid ja kirjand edenes, tegin väikese pausi, suundusin alumisele korrusele ning kööki jõudes otsustasin, et üks õhtune võileib ei tee halba. Oma võileiba nautides kuulsin mingit heli, mis mind korraks ehmatas, kuid siis mõistsin, et see on mu telefon, mis ülemisel korrusel helises. Lõpetasin ruttu viimase oma võileivast ning jooksin ülemisele korrusele, et vaadata kes mulle õhtusel ajal helistab, see oli Emely.
Em "Tsau, sa pead täna kohe kindlasti meiega välja tulema."
El "Tsau sulle ka, kelle meiega ja kuhu minek?"
Em "Nagu tavaliselt ikka mina, Ethan ja Eddie. Ja me siin mõtlesime, et kas sa mäletad mida me väiksena koguaeg mööda minnes suu ammuli vaatasime."
El "Jah...jah mäletan küll aga mis sellega? Tahad ära osta või? Selle logudiku jaoks peaks sul ju raha jätkuma, kuid siiski soovitan enne ikka mõelda kui sellise ostu teed."
Em "Ei endale just ei tahaks aga külaskäik ei teeks küll kellelegi halba."
El "Ma ei saa täna välja."
Em "Ah come on saad ikka. ?õnnama lõid või? me juba piisavalt vanad mõistmiseks, et sellised asjad nagu kummitused ei eksisteeri."
El "Minu arust peaksid sina ka väga hästi mäletama mis Bellaga juhtus või oled sa unustanud."
Em "Kuidas ma suudaksin midagi sellist unustada...mul on siiani õudus unenäod."
El "Sa oled täpselt sama palju süüdi nagu kõik teised kes seal koha peal olid"
Em "Jah Elizabeth sellest olen ma juba ammu aru saanud ja ma siiralt kahetsen, et ma nõustusin teiega sinna tulema ja teda ei..."
El "Okei aitab...pole vaja"
Em "..."
El "Ma tulen teiega välja aga ainult sellepärast, et mõista, mis kurat selle majaga valesti on"
Em "Okei näeme siis kell pool üksteist pargis"
El "jah, ...näeme"
Kas ta on arust ära või? Tagasi minna sinna kust said alguse meie hirmud ja unenäod.
See mis bellaga juhtus on täiesti seletamatu. Selle taga peab olema midagi suuremat. See ei saa olla lihtsalt tüdruk, kes läks mahajäetud majja sealt edasi metsa ja eksis ära.
Ja miks ta oleks üldse pidanud metsa suunduma see ei olnud ju tema väljakutse.
Jätkub...
YOU ARE READING
Kadunud maja
Horror"Kullakene, seal ei ole kunagi mitte mingisugust maja olnud ja ei..." Ma olin maruviha täis, tõusin püsti ja lahkusin. Ma ei suutnud enam vaadata kuidas inimesed mulle otse näkku valetavad nagu poleks mitte midagi juhtunud. Em-Emely El-Elizabeth Ed...
