(2)

21 6 2
                                    

Siis panin sussid jalga ja läksin ta ukse taha. Koputasin kolmkorda. Alles siis tegi ta vaikselt ukse praokile ja pistis pea välja. " ja mida sina siin teed?" Küsis ta oma imelise seksika häälega. "mu poiss peksab mind ja ma jooksin minema" vastasin ma "okei? Tule sisse" ta lükkas ukse natukene rohkem lahti , nii nägin ta elamist. Tema korter oli meiega võrreldes väga puhas. Ta oli pokserite väel, ilmselt oli just pesus käinud või midagi. Astusin elutuppa. Telekas käis mingi action film, istusin vaikselt diivanile. Ta küsis üle köögi ukse ,kas ma teed tahan. Vastasin ja-ga.

Oli saabunud juba peaaegu kesköö, küsisin ,et kas võin ööseks jääda. Tal polnud selle vastu midagi ning tegime mulle diivanile voodi.

Kell oli saanud 2 kui mul diivanil ebamugav hakkas. Võtsin padja ja läksin ta magamis tuppa. Koputasin korraks ta õlale ja nii ta ärkasigi. "Võin siia tulla?" küsisin ma ja ta noogutas uniselt. Heitsin ta kõrvale ja tõmbasin natuke tema tekki endale. Mõni poiss oleks mind juba ammu linade vahele tõmmanud aga tema leppis selle ühe suudlusega seal pimeda köögi laua peal.

Hommikul tegime vaid väikese kalli ja muud midagi. "Vabandust aga, kui vana sa oled?" küsis ta kui ma uksest välja hakkasin minema "sain just 18" valetasin ma.

Mattiast ikka polnud, oli kurb tõde kui tuppa astusin. Telefonile ta ka ei vastanud, jälle. Läksin enda tuppa ja vaatasin lage. Väga suur tahtmine oli minna maale tagasi, kus olime ju vanasti ema, mina ja Mattias elanud, isegi 3 aastat. Helistasin vanaisale ehk Papile.

Kõne/ papi- P /mina-M

M:tsau, kuidas elu veereb
P: ikka hästi, sain just uue puukuuri valmis.
M: oo.. ja vanaema?
P: korjab ploome vist.
M: tahaks nii maale
P: aga kullake. Me oleme alati avatud!
M: ja aga Mattias on ei tea kus.
P: on poiss.
M: kuule hellan varsti tagasi, Mattias vist tuli.

Panin telefoni ära ja jooksin ukse juurde. Seal ta oli, puha purjus. "Ma ootasin sind" ütlesin ma "ei oleks pidanud" vastas ta.

Sammus enda tuppa ja pani ukse kinni. No tore, mina ootan terve päev siin ja peale kolme sõna ei sa midagi.
Olin kuri tuju oli täiesti ära. Läksin ta ukse taha ja koputasin "muide, vanaisa kutsus külla" ütlesin talle vaikselt üle ukse prao. Ta oli end visanud voodile. "Mine kui tahad, mul muudgi teha." Pani ukse kõva löögiga kinni.

Mulle helistas sõbranna ja ütles kas viitsin shoppama minna. Ei olnud tuju, kuid läksin.

Kui tagasi tulin oli kodus jälle pidu. Mattias!!! Tahtsin karjuda aga ei julgenud. Kõndosin tuinalt enda tuppa ja mõtlesin arvutist filmi vaadata. Aga arvuti oli Mattiase toas ja selle pärast pidin end voodist püsti ajama.

Jõudes ta tuppa märkasin ta voodi all ühte karpi. Kükitasin et, sealt alt seda võtta. Tegin selle vaikselt lahti. Seal oli palju märkmepabereid kus peal olid, luuletused? Lugesin ühe mõttega läbi.

Nii must on see, mis mu silme ees.
Surm, on lahendus sellises elu kees.
Lend, kõrgele, ei võta elu.
See kõik oleks pidude lõbu.
Lõpp on lähedal tunnen seda.
Nõid unenägudes ilmutab teda.

Seal karbis oli veel märkmik aga seda ma ei jõudnud lugeda, sest Oskar tuli sisse. Panin kiiresti karbi kinni ja libistasin voodi alla. "Ari, mis siin teed?" küsis Oskar. "Tulin arvutile järgi" vastasin ma "ja mis sa kükitad?" Oli tal veel huvi "mu kõrvarõngas kukkus voodi alla." Tõusin püsti ja võtsin arvuti ja kõndisin tema poole "sorry, unusta ära mis ma seal vanni juures rääkisin, ma isegi ei mäleta!" Ütlesin talle.

Kui oma tuppa olin jõudnud sain aru et mul isegi polnud kõrvarõngaid kõrvas.

Votege ja mis kõige tähtsam, kommige.

Kui kõrgel sa lendadWhere stories live. Discover now