Ma armastan kriminaali..[LÕPETATUD]

"Me peame kuskile kaugele minema"

Nädal aega on möödas ning Cevin on üritanud minuga ära leppida aga ma ei ole talle uut võimalust andnud ega andestanud. Muidugi lapsel peaksid olema mõlemad vanemad aga Cevin on kriminaal ja see ei tohi hakata mõjutama lapse tulevikku.

Ma ei ole siiani Cevinile rääkinud, et olen rase. Muidugi ta peaks teadma aga ma ei kavatse talle seda öelda. Liisbethi vend Martin on hakanud mind jälle sebima. Õigemini ta ei olegi minust vist kunagi üle saanud. Poolteist aastat tagasi hakkasin talle meeldima. Kuid ma ei soovi uusi suhteid ja Martin austab minu otsuseid.

Panin end just valmis ja lähen veidikeseks välja jalutama kuna väljas on ilus ilm ja ma tahaksin lihtsalt veidikene jalutada ja enda mõtteid mõelda. Jõudsin välja ja kõnnin mööda tänavaid ja jõudsin parki. See on põhimõtteliselt tühi, eemal on ainult mõned üksikud inimesed. Jalutasin edasi, kuid keegi haaras mu käest see oli Cevin..

Cevin: nu tibu arvasid, et ei pea mind enam nägema?

Mina: lase lahti

Cevin: Ma arvan, et sa nüüd tuled minuga kaasa

Mina: ei mõtlegi

Ta võttis mu käest tugevamalt kinni ja tõmbas mind endaga kaasa, enda autosse. Ma olin nii vihane ta peale. Ta sõitis enda maja ette ning võttis mu sülle ja viis enda juurde. Ma ütlesin, et ta mind lahti laseks aga ta ei kuulanud, ta oleks nagu täiesti teine inimene..

Ta viis mind enda suurde tuppa ja pani mu sinna istuma. Ma realselt kardan teda juba. Ta pilk on täis viha. Ta nukid on katki. Ma vaatasin teda

Mina: mida sa tahad minust..

Cevin: SIND

Ta tõmbas mu püsti ja hoidis mu käest tugevalt, mul oli valus

Mina: mul on valus, Cevin palun ma kardan sind

Cevin: karda karda

Mina: mis sinuga juhtunud on, ma ei tunne sind enam äragi

Cevin: keegi ei jäta mind lihtsalt maha, sure ära samamoodi nagu see titt kui abordi tegid

Mul hakkasid pisarad voolama, ma nõrkesin ja ta lasi minust lahti ning ma kukkusin maha nuttes. Lõpuks ta karjus "Ära hala türa, kao minema siit". Ma tõusin püsti ja läksin nuttes ära sealt.

Kõndisin tänavatel nuttes, miks ta teeb nii. Kui pohhuistlikuks ja julmaks ta on nädala ajaga muutunud. Pisarad ei lõppe, paari minuti pärast jõudsin ma koju. Martini jalatsid on ka esikus seega ta on siin.

Emps nägi mind nuttes, ma kõndisin trepist ülesse, et minna oma tuppa. Martin nägi ka mind ja nägin, et ta tuli mulle järele ning ütles mu empsile, et "las ma lähen ise". Jõudsime minu tuppa ja ma hakkasin ta õlal hullemini nutma. Ta tegi mulle kalli ja üritas mind rahustada..

Martin: Lisete mis juhtus...

Mina: Cevin...

Martin: mida see värdjas tegi

Mina: ma jalutasin ja siis ta ilmus lampi ka sinna ja haaras mu käest, ütles, et kas lootsin, et ei pea enam teda nägema. Ta hoidis mu käest ja viis enda autosse ning viis mind enda juurde. Seal ta karjus mu peale palju ja ütles, et "keegi ei jäta mind lihtsalt maha, sure ära samamoodi nagu see titt kui abordi tegid"

Martin: rahu rahu...ma löön ta maha

Mina: eii palun..

Martin: nüüd aitab ma räägin su vanematega ja enda vanematega. Me peame kuskile kaugele  minema

Martin helistas enda vanematele ja kutsus nad siia koos Liisbethiga. Kui nad siia jõudsid jäid nad all köögis arutama, et kuhu minna jne...