Ma armastan kriminaali..[LÕPETATUD]

"KAS MU LAPS ELAB??"💔

4 kuud hiljem...

Mina ja Cevin elame nüüd oma majas juba 3 kuud meil on ka üks teenija kes tuli mu vanemate juurest, tema nimi on Katja. Ta on siin lihtsalt abiks seni kuni ma ära sünnitan ehk paar kuud veel.

Cevin sai ka mu vanemate ühisesse firmasse tööle nii, et see on väga hea. Ta peab aind koosolekutel käima esialgu kuna tahab minuga võimalikult palju koos olla. Ta juba hakkab tööle liikuma. Ta on umbes poolteist tundi ära. Saatsin ta koridori, ta suudles mind ja tegi kalli ning siis pidi minema.

Cevin on kõik halva enda minevikku jätnud ning meil oleks nagu uus elu puhtalt lehelt. Istun praegu suures toas ja loen raamatut, Katja on köögis ja teeb ilmselt süüa.

Kuulsin uksekella ja hakkasin püsti tõusma ütlesin veel Katjale, et ta ei pea tulema et avan ise ukse. Kõndisin koridori poole, ugh mu kõht, mu rasedusel on juba 7. kuu nii raske on olla. Avasin ukse ning seal seisis Liisbeth. Tahtsin ukse kinni tõmmata aga keegi takistas, braavo see on Martin.

Mina: mida te tahate

Liisbeth: Cevin oleks pidanud olema minu mitte sinu. Ma vihkan sind Lisete ja ma vihkan seda neetud jõmpsikat su kõhus. Kahju, et te New Yorgist ära kolisite mul oli ideaalne plaan kuidas su rasedus katkestada

Mina: haha sa oled hull, sa vajad ravi

Martin: lits sina ei ütle mu õele nii

Mina: well aga just ütlesin, Martin ole normaalne sa näed isegi, et ta on vaimselt ebastabiilne ja ta peaks hullaris olema. Kaduge mu kodust minema nüüd

Liisbeth läks närvi ja lõi mind tugevalt kõhtu, ning Martin lükkas mind jama kukkusin ning kõik on pime...

Haiglas...

Avasin oma silmad, kõik on valge ma olen jälle haiglas. Cevin istub toolil mu kõrval ning hoiab mu käest. Mulle meenusid arsti sõnad mida arst New Yorgis ütles mulle. Ma läksin endast välja ma nutsin ning karjusin.

Mina: KAS MU LAPS ELAB??

Cevin: kallis kallis rahune sa pead rahulik olema, ma kutsun arsti *ta tõusis püsti ja läks ukse juurde ning karjus* palun arsti siia ruttu

Mina: EI, PALUN ÖELGE ET TA ELAB

Arst jooksis ka siia palatisse ruttu

Doktor: preili Lisete rahunege

Mina: PALUN MU LAPS KAS TA ELAB

Doktor: rahunege, teie lapsega on kõik korras te peate rahunema

Ma nutsin kuid arsti öeldud lause rahustas mind, Cevin rahustas mind. Arst palus tal mind koju viia ja andis tema kätte paar rahustit, et Cevin mulle õhtul ühe annaks.

Kodus...

Olen rahusti mõju all ning mul on kergem olla ennem jooksis mu silme eest läbi see mis kõik juhtus. Cevin on terve päev minuga olnud ning Katja on ka suht ehmunud ja tunneb end süüdi kuigi ütlesin, et see ei olnud tema süü.
Istume Ceviniga meie toas ning räägime.

Cevin: kes sinuga seda tegi, mis juhtus päeval? Räägi mulle kallis

Mina: ma olin suures toas ja lugesin raamatut, kuulsin uksekella ning ütlesin Katjale, et avan ise ukse. Aga seal olid Liisbeth ning Martin nad ei lasknud mul ust kinni panna. Liisbeth karjus, et sina pidid tema omaks saama, et ta vihkab mind ning meie last. Ma ütlesin, et ta on hull ja ta vajab ravi. Liisbeth lõi mind kõhtu ja Martin lükkas ning siis ma kukkusingi

Cevin: täiesti haiged värdjad on nad oiblja

Mina: rahune kallis...

Cevin: kui meie lapsega või sinuga oleks midagi hullu juhtunud ma oleksin nad realselt ära tapnud

Mina: kõik on korras...meie laps on tugev ja ma pean vastu