Kuna kell oli juba palju, täpsemalt pool üks, siis ma sulgesin arvuti, võtsin puhta pesu ja läksin pesema. Panin vannivaee jooksma, tegin lohvaka krunni. Kuulsin oma toast telefoni häält. Ma läksin võtsin telefoni ja vastasin sellele.
"Ja," ma sisimas teadsin, et see on Tom.
"Tere, kas Stephanie?" ütles ta natuke kõhkleval toonil.
"Eeee, jah, Tom eks?"
"Enda teada küll," ütles ta naerdes.
"Miks sa mulle nii hilja helistad?" ütlesin, samal ajal vanni veekraani kinni keerates.
"Tahtsin. Mida sa praegu teed?"
"Tahtsin vanni minna."
"Aaa, ma segan? Okei, ma ei tüüta. Tsau." tundsin ta hääles veidikest pettumust.
"Kui tahad, võime edasi kirjutada, ainult, et telefonis."
Ta lõpetas kõne ja koheselt ta juba kirjutaski mulle. Ma salvestasin ta numbri ära ja panin kontaktnimeks "Tom". Ma võtsin riided ära ja istusin vanni.
Tom: Nii
Stephanie: Mis nii.
Tom: räägime veel endast.
Me rääkisime sedasi niikaua, kuni mul vannivesi juba jahedaks hakkas minema. Ma kuivatasin end ära ja läksin oma tuppa.
Stephanie: Aga ma nüüd magama.
Tom: Vanni jääd magama või?
Stephanie: Ma olen juba oma voodis! Tsau.
Tom: Tsau.
Panin telefoni laadima ja viskasin voodisse pikali. Uni tuli ruttu.
_-_
Ärkasin selle peale, et õues oli jube tugev tuul. Ma läksin kööki. Ema oli juba tööle läinud. Ta oli mulle lauale kirja jätnud.
"Steph! Ma läksin tööle. Tule siit läbi ja lähme koos lõunale. Ema"
Kuna kell oli juba üksteist siis otsustasin end valmis panna. Läksin tagasi oma tuppa. Kammisin juuksed, tegin meigi ja panin selga tumedad kitsad teksad ja beezi kampsiku. Läksin alla ja panin saapad jalga ning mantli selga, selle peale suure salli ja pahe mütsi. Ja siis hrakkasin minema.
Ma pole veel maininud, aga mu ema töötab sekretärina ühes firmas.
Ma astusin lifti ja minu järel tuli sinna ka üks poiss. Ma panin sisse 13.korruse. Ma vaatasin poisi poole, teda ilmselt ei huvitanud see, mis korrusele ma lähen.
Tal olid ilusad pruunid juuksed ja niipalju kui ma nägin siis hallid silmad. Ta oli minust pikem.
Äkki kirjutas mulle keegi. See oli Tom.
Tom: Millega tegeled?
Stephanie: Lähen ema töö juurde.
Tom: kellena su ema töötab?
Stephanie: Ta on sekretär.
Tom: okei, mis teed ema juures?
Stephanie: Sööma läheme koos. Aga mis sa ise teed?
Tom: seisan.
Lifti uksed avanesid ja ma väljusin ning liikusin ema kabineti poole.
Stephanie: Kus sa seisad?
Tom: liftis.
Stephanie: Hmm, ma just lahkusin liftist.
Tom: Siit just lahkus üks tüdruk...
Stephanie: TOM! Me olime just ühes liftis või?
Tom: eee, ma ei näinud selle tüdruku nägu. Aga mis värvi juuksed poisil olid?
Stephanie: pruunid juuksed ja hallid silmad.
Tom: jah, see olin mina.
Samal ajal tuli ema oma kabinetist välja, tervitas mind ja me läksime liftiga tagasi alla ja siis taksoga kohvikusse.
Me valisime laua akna ääres. Kohe tuli kelner ja me ütlesime oma valiku ning siis ta lahkus.
Me ajasime juttu, sõime ja siis läks ema jälle tööle ja mina koju.
_-_
Istusin diivanil ja vaatasin telekat. Mu telefon helises. Ma võtsin vastu ja see oli Tom.
Tom: Kell neli, selle sama maja ees, kus su ema töötab. Ja palun tule, muidu ma solvun.
Stephanie: Tom, kas sa minult ka küsisid?
Tom: Mõtetes küll ja sa olid nõus. Niiet, ei mingit vastuvaidlemist. Näeme, Tsau.
Ta lõpetas kõne. Ta ju tegelikult ei küsinud, mida mina sellest arvan. Aga kuna ma nüüd tean, et ta mingi vanamees ei ole, siis võib ju proovida.
Ma vaatasin kella, juba pool kolm!!! Jooksin kähku oma tuppa, kammisin juuksed, tegin meigi ja vahetasin riided. Ma panin selga pits-särgi ja seeliku, jalga panin saapad, sest õues on ju siiski talv.
Kell oligi juba kolmveerand neli. Ma tõmbasin mantli selga, võtsin käekoti ja panin sinna sisse oma telefoni ja pangakaardi. Ja juba ma sõitsingi taksos kohtumispaiga poole.
Kohale jõudes ma Tomi ei näinud. Ühtäkki koputas keegi mu õlale.
________________________________________________________________________
Dadaaaa! Votege ja kommenteerige, et ma ikka teaksin, kas teile see jutt meeldib.
