4.

162 18 1
                                    

Te võite kolm korda arvata kes see oli. Jah, see oli Tom.

"Tere! Stephanie? Eks?" ütles poiss veidi kaheldes. Ma pöörasin end ringi.

"Tere! Jah. Sina oledki siis Tom," ütlesin naeratades.

"Aga hakkame minema? Kohvik on siinsamas ümber nurga," ütles poiss ja me hakkasime liikuma.

Kogu tee kestis meie vahel piinlik vaikus. Vähemalt minu jaoks oli see piinlik. Õnneks päästis meid kohvik.

Tom avas mulle ukse ja me läksime sisse, valisime koha seina ääres ja istusime.

"Tere, mida te sooviksite?" küsis juba kohale jõudnud kelner.

"Ma võtaksin caesari salati ja rohelise tee," ütlesin kelnerile naeratades.

"Ja härrale?"

"Mina võtaksin kanašnitsli kartulitega ja roheline tee," ütles poiss.

Ma vaatasin kuti poole - tal tõepoolest olid hallikas-sinised silmad, ilusti lõigatud soeng, perfektne näokuju. Tal olid seljad sinised teksapüksid ja triiksärk. Peaksin mainima, et need sobisid talle.

"Niisiis, Stephanie, räägi endast," alustas Tom vestlust.

"Eee... Nagu sa tead, siis ma olen 16-aastane. Lähen kümnendasse klassi. Hobideks on fotograafia ja sisekujundus. Ja kuidas sinuga lood on?"

"Tom, 19. Lõpetasin eelmisel aastal kooli, eelmisel aastal sain juhiload, Hobideks on....äää...ühesõnaga, ma üritan kõike natuke teha ja elu täiel rinnal nautida," poiss naeratas.

Kohe saabusidki meie toidud ja me hakkasime sööma.

Lõpuks olime juba päris palju rääkinud ja ka söögid olid otsas. Me tõusime, Tom aitas mulle mantli selga ja siis me lahkusime.

"Oli tore, mõnikord kordame?" sõnas poiss taksost. Õigemini minu maja ees taksos. Ta saatis mu koju.

"Jah, miks mitte," vastasin talle naeratades ning lehvitasin siis.

_-_

Mu telefon vibreeris padja all. Tuba oli kottpime. Vastasin.

"Eee.. jaa, kes on?" ütlesin haigutades.

"Mina, Tom."

"Miks sa mulle nii hilja helistad? Mis kell üldse on?"

"Kell on kohe... kolm! Ja ma helistan, sest ma tahtsin sind kelgutama kutsuda."

"Kelgutama?! Kell kolm öösel?! Mu ema maga..." ma ei jõudnud seda lauset lõpetada, sest kuulsin ema toast mingit häält.

"Oota korra, ma tulen kohe tagasi," ütlesin, vistates telefoni voodile.

Ma hiilisin ema toa ukse taha, ma tegin ukse lahti. Appi mida ma seal nägin! Ema ja mingi mees.. Appi mu süütud silmad. Ma panin ukse pauguga kinni ja jooksin oma tuppa.

"Hei, kuule, oled veel siin?"

"Jah," ütles poiss.

"Okei, ma tulen, ma ei taha kodus olla,"

"Jess, nii, viieteistkümne minuti pärast sinu maja ees?" ütles Tom naerdes.

"Jah, ma panen ennast valmis."

Ma tõbmasin öösärgi seljast ja panin selja t-särgi, retuusid ja kampsiuni. Jalga tõmbasin sokid. Ma kammisin juuksed ja panin punupatsi. Mul oli veel 7 minutit aega. Tegin ka õrna meigi.

Seejärel läksin alla, panin paksud püksid jalga, jope selga ja mütsi pähe, kindad kätte ja lahkusin.

Tom oligi juba kelguga maja ees. Ma tõesti mõtlesin, et kelgu osa oli nali.

"Ja kus sa kelgutada kavatsed? Siin ei ole mäge ju." ütlesin naerdes.

"Ma vean sind, istu kelgule." ütles poiss muiates.

Istusin kelgule ja me liikusime mööda tänavaid. Ma kukkusin kolm korda kelgult maha - kolm on kohtu seadus ju. Ja siis pidasime me lumesõda. Lõpuks olime väsinud ja viskasime end lumme pikali.

"Miks sa kodus olla ei tahtnud?" päris poiss.

"Sest mu ema, ema, kes on olnud lahus juba neli aastat, oli oma toas koos mingi mehega ja.. noo tead isegi mida nad seal tegid ja siis ma tegin ukse lahti ja nägin ja, oehh. Big mess."

"Sa sattusid oma emale peale?! Hahaha. Sorry."

"Jah, ja see oli vastik."

"Sa oled ise ka süütu raudselt." ütles poiss muiates.

Ma ei vastanud midagi.

"Ja oledki jah!" ütles poiss juba natuke kõvemalt naerdes.

"Jumala eest, ära nüüd ütle, et sa mingi pervo oled."

"Ei ole, appi!" ütles poiss naermist jätkates.

"Okei, ma peaksin hakkama koju minema." ütlesin püsti tõustes.

"Ma saadan sind," ütles Tom.

Ja nii läksimegi me minu majani. Kõik tuled olid kustus, ma loodan, et ema magab. Lehvitasime üksteisele ja ma astusin tuppa. Ma võtsin üleriided ära ja läksin kööki.

Ma oleks peaaegu südamerabanduse saanud. Seal istus ema, loomulikult koos selle mehega.

"Steph, meil oleks vaja rääkida," alustas ema.

_______________________________________________________________________________

Nii, 4.osa! Palun kommenteerige ka, et ma teaksin kas teile see jutt üldse meeldib.

TweetWhere stories live. Discover now