Murdumine

1.osa

"Palun ära tule minu tuppa sest mu vanemaid pole!" karjusin ma

"Kallis ma ei tee sulle haiget. Ma luban sulle" ütles Raigo

"Sa oled mulle seda nii palju lubanud" ütlesin talle nutmise äärel

"Kallis palun ära nuta ja ava see uks ma ei taha sulle ju halba. Ma tõesti armsastan ju sind. Palun....palun"

Ma ei tahtnud teda ju sisse lasta aga mu süda ütles et ta võib muutuda. Ema polnud ka kodus. Keegi ei saa mind kaitsta ka kui raigo mind lööma hakkab. Ma võtsin panni kätte ja avasin ukse. Raigo tuli sisse ja suudles mind kirglikult. Ma suudlsein teda vastu. See oli mu elu parim suudlus mis olen temalt saanud.

"Ma tõin sulle süüa, sest su ema pole 2 päeva juba kodus olnud ja ilmselt kui tuleb koju siis tema sulle süüa tegema ei hakka"

"Aitäh raiks, sa nii hoolitsev. Mul tõesti pole kodus süüa ja mu kõht oli mega tühi"

"Sinu jaoks kõike kallis"

Möödus kuskul 20 minutit. Toit sai valmis. Raigo on tegelt väga hoolitsev aga mõni kord tuleb tal halb tuju peale ja siis ta lööb mõtlesin endamisi. Läksin sööma. Mu kõht oli ikka megalt tühi sest ma sõin kiiremini kui raigo. Pärast söömist pesi ta nõud ära ja mina tläksin elutuppa telekat vaatama. Varsti tuli tema ka sinna. Ta võttis mu ümbert kinni ja hakkas lahti riietama.

Ma karjusin "Ma ei taha jälle"

"Mis mõttes ei taha. Hakkad tahtma" ütles ta vihasel toonil

"Ei ma ei taha jälle. Äkki hakkad minema..." ütlesin väriseval häälel

"Mis mõttega ma sulle siis süüa tõin"

ja ta andis mulle käega vastu nägu. Mul hakkas ninast verd tulema. Ta rebis mu särgi pooleks ja tõmbas püksid jalast. Üritasin vastu hakata aga ta lõi mind siis väga tugevalt kõhtu. Ma tõesti ei tahtnud seal olla. Iga kord kui üritasin vastu hakata lõi ta mind veel tugevamini.

Lõpuks sai see läbi ja ta lõpetas. Ma läksin vannituppa nutma. Tema pani riided selga ja hakkas ära minema ja ss ütles:

"Kui tubli tüdruk oled siis ma homme tulen ja ei tee nii"

Ma nutsin edasi vannitoas. Võtsin noa kui ta lahkunud oli ja tõmbasin käe peale ühe kriipsu. Ja siisjuba teine ja kolmas...

" Kas mind ongi siia ellu vaja et mind kõik läbi saaksid keppida" karjusin aga teadsin et keegi ei kuule

Läksin enda tuppa. Ma nii vihkasin ennast aga ma teadsin et homme on vaja kooli minna. Panin pea padjale peale suurt nutmist ja uinusin.