Tegelikult tahtsin sellest juba varem kirjutada, aga ei osanud siis oma mõtteid kirja panna. Praegugi ei oska.
Mul on vahest või pigem peaks ütlema, et tihi tunne, et inimesed, just pere ja sõbrad ei pane mind tähele. Hakkan oma mõtteid rääkima, aga mitte keegi ei pane tähele, mitte keegi ei huvitu mu jutust, mõtetest, ideedest, maailmavinklist jne. Seda juhtub väga tihti.
Emaga rääkimisel lööb see eriti välja. Räägin talle pika jutu maha ja ta isegi ei vaeva kuulama. Ma tunnen, et varsti ma ei räägigi temaga, sest ma ei taha jälle haiget saada, kuna ta ei teinud minust välja.
YOU ARE READING
Mõtted Ja Tegemised
RandomAlustasin päevikuna, nüüd tuleb igasugust jama. Jagan oma tundeid, mõtteid jne. Ma ei loe oma tekste üle, seega arvesta kirjavigadega! Laisk olen ja igakord täpitähti ei kasuta.
