Endine klassivend

1 0 0
                                    

Gymnaasiumis käies oli mul klassivennaks yks poiss R, kellega meil oli huvitav suhe.

Teadsin temast alguses seda et ta on suht haige inimene, sundis end tihti naistele peale ja oli yldse nõme inimene.

Kord kaisime klassiga valjasoidul ning ta oli tookordi bussis alkoholo tarvitanud ning oli ylemeelik. Rammis enda sopru maha ja naeris nendega. Vaatasin seda lapsikut kaitumist pealt ja lootsin et jatab jargi, kuid jarsku pani kaed mulle ymber ja rammis mind maha. Mulle selline kaitumine absoluudselt ei meeldinud ning kysisin mis tal viga on ning kaskisin tal suureks kasvada. Tunnen end siiani halvasti, sest nagin ta naost kuidas see talle haiget tegi.

Aastate jooksul oli meil palju silmadesse vahtimisi ning ausalt oeldes mulle taiega meeldis see.

R on halb, kuid ta mulle alati natuke meeldinud.

Olen teda viimase poole aasta jooksul vaga palju unes nainud. Ala me oleme valjas, hoiame kaest kinni, naerama, kaisitame vms, ma tegelt vaga ei maleta unenagusid.

Ma tean et tal on tudruksober, aga ma vahest motlen mis siis saaks kui ma kutsuks ta omale autoga jargi kui nutan, kas ta tuleks, mis ta utleks? Sinna juurde ma motlen et kui ta peaks jargi tulema, kuidas ta reageeriks kui ma ytleks talle et ta meeldib mulle ja ma tunnen ta vastu midagi. Kas ma suudelks teda, kas ta oleks ehmunud kuid laheks minuga kaasa. Kas ma oleksin ta armuke? Kas me oleksime kunagi koos? Mida mu pere, sobrad arvavad?

Pole kellelegi raakinud et naen teda ysna tihti unes. Ausalt oeldes loodan ohtuti teda unes näha, sest unes saaksin olla kellegagigi koos, mis sest et see pole paris ja ma oleks Rga koos.
Oositi mil naen teda unes, lukkan koik aratused kinni ja lahen uuesti edasi magama, lootes et unenagu laheb edasi ja saan tunda midagi, mida pariselus ei tunne.

Mõtted Ja TegemisedWhere stories live. Discover now